Jaana, 36-aastane : "Mida teha, kui mees ei hoolitse enam üldse enda eest? "

  foto : unsplash / Kristijan Arsov   Jaana on katsunud oma...

 

foto : unsplash / Kristijan Arsov

 

Jaana on katsunud oma mehele selgeks teha, et viimane on ennast täiesti käest ära lasknud viimaste aastate jooksul. Hoolimata kõigest ei ole see mitte midagi muutnud, Marko ei tee enam väljagi Jaana kommentaaridest, Jaana aga tunneb, et ta mees on muutunud tema jaoks vastumeelseks sellepärast, et ta enda eest üldse enam ei hooli. 

"Ma ise ka ei tea enam, millal see alguse õieti sai, millal tal see kaaluprobleem õieti tekkis. Vist kolm või neli aastat tagasi. Tulime puhkuselt ja korraga ma märkasin, et mees on nagu kaalus juurde võtnud. Eks me olime palju söönud ja joonud ka. Ja ega keegi puhkuse ajal ju trenni ei tee, vähemalt meie programmis polnud seda sees. No siis ma ütlesin talle, et võtku midagi ette, mingu trenni või hakaku jooksmaski käima. Tehku midagi, et ennast taas vormi saada ja nähku vaeva nii nagu mina, ma käin iga nädal spordisaalis ja ei lase ennast käest ära. Aga ei midagi, see teda nagu üldse ei puudutanudki. Ja nüüd siis nende viimaste aastate jooksul on ta täiesti ükskõikseks muutunud oma välimuse suhtes. 

Minu jaoks on inimese välimus tähtis, võib-olla mõne naise jaoks ei ole, seda parem neile. Ma ise pööran palju rõhku sellele, kuidas ma välja näen ja ootan ka teistelt sama. Marko meeldis mulle väga, kui me kokku saime ja ma tean, et mina meeldisin talle väga. Ta oli väga ilus mees, seda ei saa salata, sale ja sportlik. Meeldis isegi mu sõbrannadele. 

Aga nüüd on sellest üle 10 aasta möödas ja ma näen, et ta jätab end täiesti unarusse ja pole üldse enam see mees, kellega ma kohtusin kunagi. Vanasti tegi ta kõvasti trenni, nüüd on ainus trenn õllepudeli tühjendamine. Ta lubab mõnikord suure suuga, et küll ta end käsile võtab aga ta ei pea oma lubadustest kunagi kinni. 

 

 

Alguses katsusin ma heaga aga nüüd ausalt öeldes, ma ei taha teda enam, mulle ei meeldi see, et ta on paksuks läinud, selline rasvane ja lodev ja end täiesti käest lasknud. Milline ta vee 10 aasta pärast välja näeb, kui ta samas tempos jätkab?

Mul on tunne, et ma olen oma viimased aastad tema kõrval lihtsalt ära raisanud. Mina katsun tervislikult toituda, tema idusid ei söö tema enda sõnade järele ja porgandist kõhtu täis ei saa. Mina pingutan, et mitte kaalus juurde võtta ja ei söö nagu tema kõike, mis aga ette juhtub. Ja kui ma midagi ütlen, tõmbub ta endasse ja siis sööb ta veel rohkem, ikka mida rasvasem, seda parem. 

 

 

Ta isegi ei häbene ennast. Käib ilma särgita ringi kodus. Aga jah, see ei muuda mitte midagi, mida ma talle ütlen või ei ütle, ta on leppinud nagu olukorraga. Nagu oleks minus probleem, mitte temas. Kaalu peale ta enam ei astu, ta on ise ka aru saanud, et sellel pole mõtet. Varsti hakkab see ülekaal ta tervise peale, kui ta samamoodi jätkab. Ma ei taha teda enam, ma tõesti ei tea, mida teha. 

Mingil ajal ma mõtlesin, et mis siis ikka, eks ma pean harjuma ja mingil hetkel probleemid lahenevad ise. Et äkki on see tõesti minu enda peas. Aga ei. Mul on tunne, et temal ka ei ole enam mingit tahtmist midagi teha, meie voodielu on nagu pausil hetkel ja juba mõnda aega. 

Ma ei kannata enam seda olukorda välja. Ilmselt ma pean ise mingi otsuse langetama, muidu oleme me mõlemad õnnetud. "