Üks õun päevas hoiab arstid eemal

foto : unsplash / Shelley Pauls      Kes meist ei sööks õun...

foto : unsplash / Shelley Pauls

 

 

 Kes meist ei sööks õunu? Ainult, et õunu süües ei mõtle me tihti, kui kasulikud on õunad tervisele. Õunad sisaldavad rohkelt vitamiine (kõige rohkem just C-vitamiini) ja mineraalaineid (kaalium,kaltsium, mangaan, raud ja magneesium). Mis puutub toitumisse, siis 100 gr õuna tagab kehale 13 g süsivesikuid ehk sama, kui 2 tükki suhkrut. Õunas olev suhkur on aga aeglane suhkur, mis ei mõjuta palju veresuhkru taset. Seega ei tee õunte söömine paksuks. 

Õun sobib ideaalselt vahepalaks, kui kõht päeva jooksul tühjaks läheb. Õunad sisaldavad palju kiudaineid, millele tänu püsib kõht kauem täis. 

 

 

Õunakoored ja seemned sisaldavad aga sellist kiudainet nagu pektiin. Pektiin on aga väga kasulik soole mikrofloora jaoks. Soole mikrofloora hõlmab enda alla kõik soolestikus elavad bakterid ja mikro-organismid, mis aitavad kaasa seedimisele, toksiinide väljutamisele ja toetavad immuunsüsteemi. Pektiin toidab aga häid baktereid ja mikrobiootat, muutes seedekulgla limaskesta koostist, muutes immuunkaitset tugevamaks ja ja muutes samuti seedekulglat vähem vastuvõtlikumaks toksiinidele. Lisaks on pektiin põletikuvastase toimega. 

Ja see pole veel kõik. Õunte söömine soodustab ka ajurakkude paljunemist. 

 

 

Õunad toetavad ka südame-veresoonkonna tööd. Teadlaste sõnul aitavad õunad alandada ka halva kolesterooli taset aga tingimusel, kui süüa ainult 2 õuna päevas. Südamele pakub kaitset aga õuntes peituv kvertsetiin.

Õunad sisaldavad ka polüfenoole, millel on antioksüdantne toime. Mitmed teaduslikud uuringud on näidanud, et õunad sisaldavad aineid, mis aitavad vähendada erinevate tõsiste haiguste riski.