Foto : unsplash / Tamara Gak ...
Foto : unsplash / Tamara Gak |
Mõned halvad inimesed kannavad heade inimeste maski. Need on need inimesed, kes teevad teistele haiget, kes hävitavad emotsionaalselt, kes külvavad hirmu ja kartust. Ning tekitavad süütunnet. Pealtnäha tunduvad nad heasoovlikud ning helded. Oma maski taga varjavad nad aga omakasu ning pettumusi.
Tihti öeldakse, et need, kes teevad teistele haiget, on ka ise haiget saanud minevikus. Seega see, kes on haiget saanud, teeb ka teistele haiget. Sellele teooriale ei ole küll teaduslikku kinnitust aga on üks teine külg, mida meil on raske enesele tunnistada. Kurjus eksisteerib. Kurjad inimestel on käitumisharjumused, mis panevad neid tegema halbu tegusid.
Teadlane Marceline Cereijido ütleb, et kurjust ei ole olemas aga mõned bioloogilised ja kultuursed olukorrad ning situatsioonid võivad seda esile kutsuda. Veelgi keerulisem, tihti katsume me ise otsida patoloogiaid sellele käitumisele, mis ei sobi kokku psühholoogiliste normidega.
Kurje tegusid tehakse ilma, et selle taga oleks mõni psühholoogiline haigus. Me oleme kõik mingil eluperioodil kokku puutunud sellise inimesega. Selline inimene "ostab" su ära oma meelituste ja libedate sõnadega, pannes sind uskuma, et tal on head kavatsused. Tundub, et selline inimene on heal järjel oma elul, et tegemist on hea inimesega, kes aga omaette koos olles, võtab hoopis teise kuju. Tema hinges on kuristik, ta hingab välja julmust ja kurjust, tal puudus empaatiatunnetus.
Mitte ükski teadlane pole suutnud veel avastada geeni, mis põhjustaks kurjuse. Viimasel ajal aga on palju uuritud sellist asja nagu moraalimolekul. Et seda paremini mõista, toome näiteks ühe loo, mis päriselt aset leidis.
Hans Reiser on ameerika programmeerija, kes viibib alates 2008. aastast Mule Creek' vanglas oma naise tapmise eest. Ilma ainsagi süütundeta tunnistas ta end süüdi ja andis teada, kuhu ta mattis oma naise surnukeha. Siinkohal tasub ära märkida, et see programmeerimisspetsialist on varustatud erakordse intelligentsuega, millele tänu alustas ta ülikooliõpinguid juba teismelisena.
Peale kiiret kohtuotsust, nõudis Hans Reiser uut kohtuprotsessi, koostades ise kaitsekõne. Hoides oma 5-leheküljelist kaitsekõnet käes, selgitas ta, et tema aju ei tööta nii nagu teistel. Reiser oli teadlik uurimistöödest, mis oli tehtud oksütotsiini suhtes ning tõi seda argumentidena välja. Tema sõnul oli ta sündinud selle probleemiga: nimelt ei tooda tema aju piisavalt seda moraalimolekuli. Ja selle tõttu ei ole tal piisavalt empaatiat.
Loomulikult ei muutnud kohus oma otsust ning vanglakaristus jõustus. Aga suhtumine kurjusesse muutus natuke. Oksütotsiin on hormoon, mis muudab meid inimlikumaks sõna otseses mõttes. Mis paneb meid teisi inimesi austama ning nende eest hoolitsema.
Iga päev tuleb meil tegemist inimestega, kellel on kurjad või halvad kavatsused. Ja kes on pealtnäha heatahtlikud. Kes varjavad oma tõelist iseloomu. Kes manipuleerivad ja mängivad teiste tunnetega. Kes on egoistid. Kes on liiga iroonilised.
Nende käitumisharjumuste taga on mitmed erinevad põhjused. Näiteks emotsionaalse intelligentsuse puudumine. Lähedaste hoolimatus lapsepõlve ajal. Oksütotsiini puudus organismis. Kõik see väljendub läbi agressiivsuse teiste vastu. Või siis varjatud agressiivsuse.
Agressiivsus ei ole ainult füüsiline väärkohtlemine. On olemas ka emotsionaalset agressiivsust. Instrumentaalset ja verbaalset, mida on küll vähem näha aga mida esineb palju rohkem. Ja mis panevad meid ennast kaitsma.
Me oleme kõik olnud ühel või teisel hetkel halbade kavastsustega
inimeste ohvrid. Ükskõik, mis vanuses, ükskõik millises ühiskondlikus
positsioonis või elukogemuses. Neid inimesi on tulnud ette meie
perekonnas, lähedaste seas, töö juures, igal pool. Neid võib aga ära
tunda üsna lihtsalt.
- Tumeda hingega inimene meelitab meid oma valedega ära. Tema jutt on ilus, tema teod on head, tasapisi aga algab väljapressimine. Hiljem kaasneb sellega hirm, kartus, süütunne ja vaimne vägivald.
- Ainus võimalus sellises suhtes on nulltolerants. Ükskõik, kas siis on tegemist sinu õe, elukaaslase või töökaaslasega. See, kes viib ära su hingerahu, tahab ainult ühte: teha sind madalamaks, kui muru ehk siis tallata oma jalge alla su enesehinnangut selleks, et sind paremini kontrollida.
- Meil tekib tunne, et lahendust ega väljapääsu ei ole. Et see inimene on saanud meid enda võimusesse. Aga pea meeles seda, et see, kes suudab iseennast kontrollida, on palju tugevam. Seega, tee tema mängule lõpp peale, isegi, kui sa pead selleks oma jõudu kasutama.
Sa pead reageerima kohe, kui näed lõksu ning varjatud ähvardusi. Niipea,
kui sa tunned end halvasti mõne inimese käitumise pärast: hoia temast
eemale.
Kommentaare ei ole