foto : unsplash / Aron Visuals Paljud meist mõtlevad i...
|
|
foto : unsplash / Aron Visuals |
Paljud meist mõtlevad ilmselt, et eelmine aasta läks ikka väga ruttu. Alles ta algas ja juba sai läbi. Miks see nii on?
"Kui ruttu aeg küll läheb!" Vanu pilte vaades kuuleb tihti seda lauset.
Vanemad inimesed kordavad seda sageli, tuletades meelde, kui väike see või
teine inimene alles oli.
Miks see nii on, et peale neljakümnendaid eluaastaid hakkavad aastad kiiremini mööduma? Tekib tunne, nagu paneksid sa korraks silmad kinni ja kui sa need uuesti avad, on juba uus aasta alanud.
Kognitiivne vananemine
1970. aastast on grupp teadlasi üritanud sellele nähtusele põhjendust leida. Üks kõige tõenäolistematest põhjustest on kognitiivne vananemine. Vanemaks saades kaldume me aeglasemalt tegutsema, kõik muutub natuke aeglasemaks, nii mõtlemine, tegutsemine, kui probleemide lahendamine. Süüdi on selles müeliin, tegemist on valge ainega, mille roll on kaitsta meie neuroneid aga mis aastate möödudes kaotab oma tõhususe ja mille tõttu ei ole närviimpulsside liikumine enam nii hea, kui varem.
Selle tulemusena nõuab iga tegevus rohkem aega, kui tavaliselt ja selle tõttu suudame me tavaliselt päeva jooksul vähem ära teha. Ehk siis teiste sõnadega, kuna me ei suuda kõike ära teha, mida me oleks tahtnud, tekibki tunne, et aeg läheb rutem. Samuti võib tekkida tunne nagu jookseksid sa ajaga võidu.
Kui sisemine kell on katki
Vanemaks saades on organism ka palju tundlikum vähese valguse suhtes, mis võib rikkuda meie keha sisemist kella, muutes ärkveloleku- ja unetsüklit ja koos sellega ajataju. Maa all (eriti koobastes) läbi viidud uuringud on näidanud, et pikem viibimine pimedas ruumis teadmata kellaaega ega päeva, võib häirida unerütmi, põhjustades ajutise ajataju kadumise.
Keha ja aju on samuti tundlikumad unepuudusele. Vanemaks saades tuleb rohkem ette soovi ka keset päeva lõunauinakut teha, aga kui aga iga päev niimoodi magada päevasel ajal, võib ka see süvendada tunnet, et päevad lähevadki kiiremini.
Mälestused, mälestused
Aja kiirenemine (või aeglustumine) jääb teadlaste sõnul siiski suhteliselt subjektiivseks. Kõik sõltub suurel määral ka meeleseisundist ja emotsioonidest, mida me tunneme oma toimetusi tehes. Ärevushäirete all ja masendusse kalduv inimene võibki tunda sellepärast, et päevad lähevad ruttu; teine inimene aga, kes tunneb suurt igavust ja on melanhoolne, leiab, et aeg üldse ei liigu. Mida vähem tuleb ette elu märkivaid sündmusi, seda rohkem võib muutuda ajataju.
Et paremini sellest aru saada, tuleb ka ilma ainsagi üllatuseta vaadata seda aega, mis meid lahutab surmast. See võib panna inimest mõtlema, et aeg on lühike ja piiratud, et nüüd tuleb kiiresti veel kõik ära teha, mis omakorda tekitab ärevust ja masendust ja muudab ajataju kiiremaks.
Kuidas vajutada pidurile, kui kellaosuti liikumine hakkab juba hirmu
tekitama? Spetsialistide sõnul on meie ajataju seotud sellega, kui palju
märkimisväärset me suudame ühe ajaperioodi jooksul ära teha. Sellest
lähtudes tuleb anda oma tegevustele ja mälestustele, mida see jätab, rohkem
tähtsust. Kirjutamine on hea vahend, mis aitab paremini keskenduda
käesolevasse hetke ja mäletada seda hetke hiljem. Mida teadvuslikumalt me
elame praeguses hetkes, seda kauemaks see meile meelde jääb.
.png)
Kommentaare ei ole