Foto : unsplash / Scott Webb Ühe teadusliku u...
Foto : unsplash / Scott Webb |
Ühe teadusliku uuringu järgi selgub, et lapsevanematel on sageli peres oma lemmik.
Oma lapsi armastavad vanemad võrdselt ning jagavad neile samamoodi oma hoolt ning armastust. Mõnikord aga tundub, et alateadvuslikult saavad kõige rohkem tähelepanu endale just pere viimased lapsed. Võib-olla tuleb see sellest, et sündides viimase lapsena, katsuvad ka pesamunad ise teha kõik, et pälvida oma vanemate tähelepanu. Hoolimata sellest, et vanemad ise sellega nõus ei ole ja ei taha laste sees vahet teha, tunnistavad lapsed ise, et ka nende peres on üks, keda rohkem hellitatakse, kui teisi.
Värskes uuringus aga, mille viisid läbi sellised pereteemalised lehed nagu Mumsnet ja Gransnet, tunnistasid mõned lapsevanemad siiski, et nad eelistavad ühte oma lastest rohkem, kui teisi. 25% vanematest tunnistasid, et nii see on. 50% vanematest tunnistasid, et nende lemmikuks on pere viimane laps. 61% vanematest väitsid, et pere viimasega on palju lihtsam ja et vanemad lapsed on juba liiga nõudlikud ning raske iseloomuga. 26% vanematest tunnistasid, et eelistavad aga vanemaid lapsi.
Vanemate laste eelistus tuleb aga sellest, et vanemad tunnevad lapses iseennast ära või siis ajab just vanem laps neid rohkem naerma.
Tuleb ära märkida, et ka vana-vanematel on oma lemmikud lastelaste sees.
Aga kuidas jääb siis keskmise lapsega?
Mis puutub pere keskmisi, siis selle kohta puuduvad andmed. Jällegi tõestab see seda, et pere keskmine on sageli kõrvalejäetud võrreldes teistega. Keskmistel lastel on sageli ka endal raske leida oma kohta vendade ja õdede seas.
Sellest kõigest hoolimata tunnistasid vanemad ka ise, et ei ole hea eelistada ühte last teistele ja et sellel võivad olla väga halvad tagajärjed teiste laste suhtes.
Ühe lapse eelistamine ja ära hellitamine on tabuteema, millest ei räägita
ja mis võib panna ennast süüdi tundma aga ometi pole selles midagi
häbiväärset. Halb on see siis, kui sa tõstad kogu aeg ühte last teiste
seast esile ja kui pere teised lapsed märkavad seda ebavõrdset suhtumist.
See on juba väga halb. Ei maksa ära unustada, et me armastame oma lapsi
erinevalt, kõige tähtsam on see, et me armastaksime neid kõiki kogu
südamest.
Kommentaare ei ole