Märgid, mis viitavad liiga kõrgele kolesteroolitasemele

  foto : unsplash / Matteo Vistocco Mis see kolesterool ülds...

 

foto : unsplash / Matteo Vistocco

Mis see kolesterool üldse on? Kolesterooli kutsutakse ka vererasvaks, tegemist on aga rasvataolise ainega, mida organism toodab ja mis on vajalik kehas teatud hormoonide tootmiseks, samuti kuulub kolesterool sapi koostisesse ja aitab lagundada söögi kaudu saadud rasvu. Kolesterooli on vaja ka D-vitamiini sünteesimiseks. Ka rakumembraanide juures on kolesteroolil tähtis roll ning antioksüdandina on kolesterool vajalik nahale. Seega ei ole kolesterool kahjulik vaid hädavajalik. Tähtis on jälgida ainult kolesterooli taset, sest liigne kolesterool võib muutuda tervisele ohtlikuks. Seega kolesterool ei ole haigus, liiga kõrge kolesterooli tase aga võib mõjutada tervist ja soodustada südame-veresoonkonna haiguste teket. Sellisel juhul kuhjub liigne kolesterool arterite seintele, takistades seega verevoolu südamesse ja teistesse organistesse.

Sümptomid, mis viitavad liiga kõrgele kolesteroolitasemele

Halb kolesterool soodustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi, kleepudes veresooneseinte külje. Kolesteroolitase võib olla kõrge neil, kellel on probleeme ülekaaluga ja ka neil, kellel seda probleemi ei ole. Halva kolesteroolitase võib tõusta ka siis, kui maksa töö on üle koormatud, sest maksa ülesanne on toota head kolesterooli ning viia halb välja. Kui maks ei suuda oma ülesannet täita, tõusebki halva kolesteroolitase. Seega oleks hea ainevahetushäirete korral kontrollida ka kolesteroolitaset veres. 

 

 

Püsivalt kõrge kolesteroolitase on südame- ja veresoonkonna haiguste peamine riskitegur, soodustades insuldi ja infarkti tekkimist. Arvesse tuleb võtta ka seda, et vanusega kipub kolesterooli tase veres tõusma. Üldiselt ei saa füüsiliselt näha seda, et kolesteroolitase on kõrge ja inimene seda ise ei taju, seega selgeid sümptomeid ei ole olemas. Seda näitab ikka üksnes vereanalüüs, kuidas kolesteroolitasemega lood on. Kui tase on aga kõrge, siis peaks silmas pidama siiski mõningaid märke, mis peaksid valvsaks tegema. Ja nendeks on pearinglus, iiveldus, peavalu, hingeldamine ja surisevad sõrmed. Samuti kollased moodustised silmade all või nina ümber, mida kutsutakse ksantelasmideks ja mis moodustuvad kolesteroolist. 

Kindlasti tuleks kontrollida oma kolesteroolitaset iga kolme aasta tagant ning muuta oma elustiili, mille abil on võimalik reguleerida kolesterooli taset. Toitumine ei pea olema ka päris rasvavaba, tähtis on eristada häid ja halbu rasvu (kõige paremad rasvad on need, mida leidub taimedes ja kalas). Loobuda tuleks aga süsivesikurikkast toidust, mis sisaldavad tihti ka palju rasva nagu saiakesed ja koogid ning kõik muud maiustused. Rohkem tuleks süüa kiudaineid, mida keha vaja kolesteroolist vabanemiseks. Kiudaineid sisaldavad puu- ja köögiviljad.