Vaata peeglisse, äkki oled sina see, kellel on nartissistlik isiksusehäire?

foto : unsplash / Elisa Ventur Paljudel inimestel on kokk...

foto : unsplash / Elisa Ventur

Paljudel inimestel on kokkupuutumisi olnud nartsissistliku käitumishäirega inimestega. Aga mida see siis täpsemalt tähendab?

Nartsissistlikke inimesi on ühiskonnas kõigest 2-3%. Paljud naised kinnitavad, et neil on juba sellise inimesega kokkupuuduteid olnud, tegemist on inimesega, kes valetab, mängib teise inimese tunnetega ning alaväärtustab teisi. Kuidas aga kindlaks teha, kas sina ise pole nartsissistliku isiksusehäirega inimene?

Esimesel kohtumisel on tegemist väga meeldiva inimesega, ta on hooliv ja tähelepanelik, lõbus ja tore. Sümpaatne inimene. Kui ta aga on sind kätte saanud, muutub ta käitumine päevapealt. Ta võib käituda täiesti südametult, panna teist inimest ennast süüdi tundma ja alandada teisi.

Väga raske on ise endale diagnoosi panna ja teadvustada, et sina oledki see, kes teistele halba teeb. Nartissistlikel inimestel on käitumishäired, mis on edasi kantud sageli põlvest põlve ja mis kannavad endas kõik sama skeemi. Nartissistlik isiksusehäire ongi alguse saanud peresuhetest. Kui ühel pereliikmel on selline käitumishäire, siis areneb see välja ka teisel.

Sellise isiksusehäirega inimene piirab teise inimese liikumisvabadust ja kasutab tema peal vaimset vägivalda.

Ta ei ole võimeline ise nägema ega diagnoosima oma vigu ja vaimseid nõrkusi, ta süüdistab kõiges oma ohvrit, sooviga teda teha sama haigeks, kui ta ise seda on. Peale niiöelda mesinädalate aega, isoleerib ta oma ohvri, kes ei suuda aru saada, millega ta on sellise meelepaha ära teeninud ja kes üritab iga hinna eest uuesti teisele meeldida.

Kuna nartissistliku isiksusehäirega inimene ise endas süüd ei näe, siis ei pea ta end probleemide põhjustajaks.

Võib muidugi ka juhtuda, et ta hakkab oma käitumise üle järele mõtlema aga seda juhtub väga harva ja selle jaoks, et see juhtuks, peab ta üle elama mõne suure kaotuse oma elus. Ta oskab väga hästi valetada ja teiste tunnetega mängida. Ta räägib asjadest nii nagu see talle sobib.

Kuidas aru saada, kas sina oled nartsissistliku isiksusehäreiga inimene? Küsi endalt järgnevad küsimused:

Kas ma süüdistan oma probleemides teisi?
Kas viimane sõna peab alati mulle jääma?
Kas ma panen teisi kannatama selleks, et oma valu ära võtta ja mitte oma emotsioone kuulata?
Kas ma vahetan teemat, kui keegi räägib millestki, mida ma teinud olen ja tahab, et ma järele mõtleksin?
Kas ma tahan iga hinna eest teistest parem olla?
Kas ma tahan kõike domineerida?
Kas ma koostan alati tegevusplaane, et teisi paremini panna oma tahtmist tegema?
Kas ma olen enesekeskne?
Kas ma võin ohvrit mängida ja otsida tunnistajad võimalikule ülekohtule selleks, et kellelegi halba teha?
Kas ma olen võimeline vabandust paluma?
Kas ma pean oma head nime tähtsaks ja käitun teiste eest laitmatult, omavahel olles võib aga olla tõeline koleerik?
Kas ma võin teise inimesega manipuleerida, teda alandada, kasutada tema kallal vaimset vägivalda, alavääristada teda ja muutuda küüniliseks?

Need küsimused aitavad sul selgeks teha, kas sul on nartsissistlik isiksusehäire või mitte. Alati on ka võimalus, et sul seda käitumishäiret ei ole, küll aga oled sa sellest hoolimata mürgine pool oma suhetes. Näiteks inimene, kes on liiga negatiivne ja kritiseerib kõike, kes pidevalt hädaldab aga abi ei palu, kes on agressiivne, küüniline ja põlglik ei ole tingimata nartsissistliku isiksusehäirega, vaid lihtsalt toksiline inimene.

Kas sellise isiksusehäirega inimene võib kord muutuda?

Ei, ta ei muutu, sest ta ei näe, et viga oleks temas. Kui ta peaks aga ühel hetkel oma elus üksi olema ja tal pole kedagi kannatama panna, siis alles avab ta silmad ja näeb, et temaga ei ole kõik päris korras. Toksiline inimene sellisel puhul tahab ennast näiteks muuta. Kuidas ka ei ole, selleks, et muutuda, peab inimene endale probleemi teadvustama ja tundma soovi muutuda.