Foto : unsplash / Max Böhme Ilmselt tunnevad kõik inime...
|
|
Foto : unsplash / Max Böhme |
Ilmselt tunnevad kõik inimesed ennast palju paremini, kui ilmad on päikeselised ja ilusad. See ei ole sugugi ainult psühholoogiline, sest ilus ilm stimuleerib ja mõjutab positiivsel moel meie tuju, vallandades organismis õnnehormoonide tootmise.
Päikesevalgus paneb organismi tootma endorfiine. Tegemist on loodusliku rahusti ja valuvaigistiga, mis paneb meid ennast hästi tundma.
Päikese käes viibimine vallandab ka ühe teise hormooni - serotoniini - tootmise, mida sageli kutsutakse õnnehormooniks. Sellepärast krooniline päevavalguse puudumine võibki kaasa tuua tujulanguse, mida kutsutakse hooajaliseks depressiooniks.
Päike on meile aga ka muul moel kasulik ja ei aita ainult tuju tõsta. Päike aitab reguleerida meie bioloogilist kella ning seega paremini magada. Päikesekiired sünteesivad D vitamiini, hormooni, millel on väga oluline roll rakkude funktsioneerimise ja kaltsiumi parema omastamise juures.
D vitamiin aitab hoida laste ja eakate luid ning muuta neid tugevamaks. Päikesevaegus võib põhjustada rahhiiti sülelaste juures. Õnneks aitavad D vitamiini toidulisandid vältida seda probleemi.
Selleks, et päikesest vajalikku kasu saada, ei pea kaua päikese käes viibima. Piisab 20-minutist päevas selleks, et D vitamiin saaks oma tööd teha.
Liigne päikese käes viibimine võib tekitada aga kasu asemel kahju, sest päike on nii tervise sõber, kui ka vaenlane. Päikese UV-A ja UV-B kiired on kahjulikud. Nad võivad põhjustada mõningate nahavähkide teket, nägemishäireid ning blokeerida immuunsussüsteemi osasid.
Kõige parem viis päikesest kasu saada, on olla varjus ning kanda UV kaitsega rõivaid ning valida, millisel kellaajal väljas viibida: päikese kõige intensiivsem aeg jääb kella 11 - 15 vahele. Samuti sõltub kõik ka nahatüübist ning paigast, kus UV indeks võib olla vastavalt kas siis kõrgem või madalam.
Päikesest päris hoiduda nüüd ka ei tasuks, sest me kõik vajame päikest.
Tähtis on mõõdukus.
.png)
ليست هناك تعليقات