Alateadvuse suur jõud

  foto : unsplash / Lesly Juarez  Üha rohkem ja rohkem räägi...

 

foto : unsplash / Lesly Juarez

 Üha rohkem ja rohkem räägitakse sellest, kui suur on meie alateadvuse jõud. Me ainult arvame, et me teame kõik, mõteldes ja analüüsides süstemaatiliselt nagu kõik teised meie ümber. Me usume, et me suudame muuta oma elu ja kontrollime iga situatsiooni. Aga kas see tegelikult ka nii on?

Kuidas see siis võimalik on, et ülemus suudab su endast välja viia, pannes sind tundma nagu poleks sa midagi väärt ehkki eelmine kord sa lubasid endale, et sa ei lase midagi sellist enam juhtuda? 

Kui see nii peaks olema, kuidas see siis võimalik on, et sa alustad uue dieediga ja jätad selle mõne aja pärast jälle pooleli ning hakkad taas sööma seda toitu, mille kohta sa tead täpselt, et see ei ole tervislik ja isegi arstid ütlevad, et sa paned oma tervise ohtu!?

Kuidas see võimalik on ometi, et sa ei suuda suitsetamist lõpetada ja võtad ikka klaasikese ehkki sa tead, kui kahjulik see tervisele on? 

 

 

Miks sa lükkad kõike oma elus edasi kogu aeg? 

Miks sa võtad uue aasta alguses vastu kindlaid otsuseid aga nende otsuste peale mõtlemine ja neist kinni pidamine tõmbab sul tuju nulli ja tekitab tunde nagu oleksid sa läbi kukkunud kogu oma eluga. 

Kui sa arvad ikka veel, et sa kontrollid oma elu, siis sa eksid. Teaduslikud uuringud on näidanud, et 98% kõikidest otsustest võetakse vastu alateadvuses. Sellepärast polegi midagi imestada, et enamik su kõrgetest plaanidest, eesmärkidest ja otsustest lähevad lihtsalt vett vedama mõne aja pärast, sest need lihtsalt ei klapi alateadvuse tehtud valikutega ega sinu isikliku elunägemusega. Selleks, et oma eesmärke ellu viia, on vaja tugevat tahtejõudu aga ka sellel on omad piirid. 

 

Mis see alateadvus siis on? 

Alateadvus on see, kus tehakse kõik valikud, see on nagu mingi komandopunkt, mis annab käsklusi ja võtab vastu otsuseid. See on nagu kõvaketas, kuhu on kõik salvestatud, kõik meie elukogemused, tunded ja harjumused. Lapsepõlvest saadik. Just lapsepõlve ajal saame me uusi käsklusi oma vanematelt ja lähedastelt inimestelt, nemad salvestavadki meie puhtale "kõvakettale" uut programmi. Me ei analüüsi, kas see uus programm on kohane või mitte, me võtame selle omaks ja peame seda ainsaks tõeks. Lapse silmis on tema vanemad midagi erilist, vanemad tahavad ju lapsele head ja vanemate arvamusega tuleb arvestada. Just lapsepõlve ajal pannakse algus enesehinnangu ja -kindluse kujunemisele. 

 

 

Kui lapsevanem julgustab last, näeb temas indiviidi, usaldab teda ja usub tema võimetesse, leiab aega, et lapsega koos olla ja teda ära kuulata, siis avaldab see positiivset mõju lapse enesekindlusele. Hiljem läheb tal seda väga vaja. Ta oskab panna inimesi ennast austama ja austab ka ise ennast. 

Kui laps on aga kartlik ja kasvab ärevust tekitavas keskkonnas, kui sa ei usalda teda ja tekitad temas tunde nagu ta teeks kõike valesti ja on rumal, siis mõjutab see negatiivselt tema tulevast elu. Sellise kogemuste pagasiga ei saa lapsest kasvada enesekindlat inimest, tal on kogu elu tunne nagu kukuks ta läbi ega ole midagi väärt. 

Lapsevanemad ei programmeeri ainult meid vaid näitavad ka eeskuju. Kui vanemad teineteist armastavad, kui nende suhe on hea ja võrdne, mõjutab see positiivselt lapse tulevast elu. Kui vanemad aga pidevalt tülitsevad, vaidlevad, kasutavad vaimset ja füüsilist vägivalda igapäevases elus, siis mõjutab see negatiivselt lapse tulevast elu. 

Seega on kõik alguse saanud juba kauges lapsepõlves. Kõik erinevad skeemid on talletatud meie alateadvusesse. Kas sina tead, miks sa oled selline nagu sa oled ja miks sa reageerid nii nagu sa reageerid? 

Kui sa loed raamatut või räägid mõne inimesega, teed sa seda teadlikult. Sa võid valida, kas sa tahad seda tegevust jätkata või mitte. 

Alateadvuse tegevusi ei märka me kohe alguses. Näiteks nagu hingamine. Me hingame küll alateadvuslikult ent kui sa suunad oma mõtlemise hingamise peale, siis hingad sa teadvuslikult. Sama kehtib ka kehahoiaku suhtes. 

 

 

Alateadvus registreeriv ja salvestab sensoorseid mõtteid ja tundeid, millest me isegi teadlikud ei ole. 

Kõik on oma elus seda läbi kogenud: nähes või kuuldes midagi ja korraga valdab sind mingi imelik eelaimdus. Väike hääl kusagil sinu sees hoiatab sind, et midagi on korrast ära ja sa pead ettevaatlik olema. Isegi, kui sa ei ole kunagi varem sellises olukorras olnud. Alateadvus kinnitab seda tunnet, sest kunagi minevikus kuulsid sa midagi või nägid sellist, mis pani sind seda uskuma. Teine hea näide on lõhn, mis viib sind korraga tagasi lapsepõlve. 

 

Kuidas siis panna oma alateadvust enda kasuks tööle?  

Pane alateadvuse jõud nii tööle, et ta toetab sind su ettevõtmistes, mitte ei loobi sulle kaikaid kodaratesse. Et sa saaksid muuta oma elu paremaks. Ja viia oma eesmärke ellu. Selle jaoks tuleb sul hakata mõtlema teadlikult ehk siis paremini valima oma mõtteid. Öeldakse, et alateadvusel on vaja 90 päeva selleks, et võtta ühte uut mõtet või uskumust omaks. Hakka rohkem nägema võimalusi selle asemel, et muretseda. Näe ennast oma kujutlusvõimes sellisena nagu sa tahaksid olla. Mediteeri. See aitab sul viia oma eesmärke ellu ja kõik võimatu võib muutuda võimalikuks.