foto : unsplash / Katie Treadway Kuulujuttude rääkimist pe...
foto : unsplash / Katie Treadway |
Kuulujuttude rääkimist peetakse üldiselt halvaks. Ühe USAs läbiviidud uuringu järgi aga selgub, et kuulujuttude rääkimine iseenesest polegi nii halb nagu seda võiks arvata.
1. Kuulujutud ei ole tingimata negatiivsed
Ühe California ülikooli teadlaste poolt läbiviidud uuringu järgi selgub, et kuulujutte on lausa 3 erinevat tüüpi:
- neutraalsed ja vaatlevad kuulujutud
- positiivsed ja meelitavad kuulujutud
- negatiivsed ja pahatahtlikud
2. Noored räägivad rohkem kuulujutte
Sama uuring selgitas samuti välja, et noorte seas levib kuulujuttude rääkimine rohkem, kui vanemate seas. Noortel inimestel on kalduvus rääkida rohkem kuulujutte.
3. Me kulutame iga päev keskmiselt 52 minutit ainult kuulujuttude rääkimise peale
Peaaegu kõik inimesed räägivad kuulujutte ja selgub, et keskmiselt kulutame me iga päev lausa 52 minutit selleks, et rääkida kuulujutte. Neist kuulujuttudest 75% on neutraalset laadi kuulujutud, 15% negatiivsed kuulujutud ning kõigest 10% puhul on tegemist positiivsete kuulujuttudega.
4. Inimesed räägivad meelsamini tuttavatest kui kuulustest
Isegi, kui kuulsuste eraelu pakub paljudele huvi, siis tavaliselt on nii, et inimesed räägivad rohkem ikkagi neist, keda nad paremini tunnevad ja kelle eluga nad rohkem kursis on.
5. Kuulujuttude rääkimine aitab suhelda
See on nüüd leidnud teaduslikku tõestust, et kuulujuttude rääkimine on üks
suhtlemisvormidest, mis on lisaks kõikidele kättesaadav. Ka kõige
tagasihoidlikumatel inimestel aitab kuulujuttude rääkimine suhteid luua ja
vestelda kõigest ja mitte millestki.
Kommentaare ei ole