foto : unsplash / Anna Pelzer Ülekaalulisus võib mingil a...
foto : unsplash / Anna Pelzer |
Ülekaalulisus võib mingil ajal hakata lihtsalt tervisele, tõstes südame-veresoonkonnahaiguste ja diabeedi riski. Kõik see on sageli põhjustatud valest toitumisest ja selle tõttu olekski hea teada, kuidas on kõige targem süüa nii, et kaal hakkab langema ja tervis paranema. Teadlaste sõnul on lausa võimalik õigete toitumisharjumiste abil pikendada oma eluviga. Ühe teadusliku uuringu järgi, mille tulemused avaldati väljaandes Science selgus, et piirates oma päevast kaloritekogust, pidades vahelduvat paastu ja valides paremini söögiaegu, on võimalik kaotada kaalu ja võita aastaid juurde. Nii väidavad Ameerika Ühendriikides Texas'e osariigis asuva Southwestern Medical Center'i ülikooli teadlased.
Kalorite piiramine : kuidas see toimib?
Selgub, et tarbitava kalorite hulga vähendamisest üksi piisab selleks, et lükata vananemisprotsessi edasi ja vähendada haigestumise riski. See omakorda tähendab seda, et tuleks piirata võimalikult palju oma päevast kaloritekogust, samal ajal tagades oma kehale kõik vajalikud toitained, et hoida ära toitainepuudust. See tähendab seda, et selleks, et elada kauem, tuleb süüa vähem. Süüa tuleb selleks, et elada, mitte elada selleks, et süüa. Tuleb oma päevast kaloritekogust piirata miinimumini, samal ajal tuleb hoida menüüs kõiki vajalikke toitaineid. See on ainus seni tuntud meetod, mis aitab eluiga pikendada, parandades samal ajal üldist tervist. Kalorite piiramine pikendab eluiga aktiveerides sellise ensüümi nagu sirtuiin ja millel on tähtis roll erinevate eluiga mõjutavate mehhanismide juures, seda nii raku tasemel, kui üldse kogu organismis.
Meeldetuletuseks olgu öeldud, et soovitatav päevane kaloritekogus jääb 2400 - 2700 kalorit meeste puhul ja 2000 - 2200 naiste puhul, sõltuvalt siis ka inimese eluviisidest ning profiilist. Kõige parem oleks, kui vähendada seda päevast kaloritekogust veerandi võrra. See aitab lisaks ka ülekaalust vabaneda ja reguleerides keha bioloogilist rütmi paraneb ka uni.
Piira oma päevast kaloritekogust 30 - 40% võrra
Sellise tulemuseni jõudmiseks tegid teadlased teste erinevate loomade ja putukate peal: nii kärbeste, ussikeste, kui ahvide peal ( kuna see loomaliik on inimesele kõige lähedasem) ja viisid läbi analüüse ka näriliste seas.
Hiirte peal läbi viidud analüüsid andsid järgmisi tulemusi. Hiired on ööloomad, kes peavad sööma öisel ajal. Selleks, et välja selgitada hiirte ideaalset söögiaega, jaotasid teadlased hiired erinevatesse gruppidesse, mida oli kokku 6.
Ühe grupi hiired võisid süüa nii palju, kui soovisid. Viie ülejäänud grupi hiired pandi aga dieedile ehk siis nende päevast kaloritekogust piirati 30 - 40% võrra. Ja selgus, et need hiired, kes kõike sõid, elasid keskmiselt 800 päeva, samal ajal, kui dieedil olevate hiirte eluiga oli 875 päeva. Ehk siis teiste sõnadega elasid dieedi peal olevad hiired 10% kauem, kui teised. Ehe näide, miks tuleks igasugune näksimine kohe ära lõpetada oma tervise huvides.
Söö õhtust varem oma tervise huvides
Teadlased soovitavad mitte süüa õhtust liiga hilja. Selleks, et söödud kalorid ei läheks kohe rasvaks (sest seedesüsteem lülitab end puhkerežiimile õhtul), tuleks süüa õhtust võimalikult vara.
Jällegi hiirte peal läbi viidud uuringud näitasid, et need hiired, kes toitusid aktiivsel ajal päeva jooksul ja seejärel paastusid 12 tundi järjest, elasid kauem. Jällegi põhjus, miks mitte näksida vastu ööd. Süües varem õhtust hoiad sa oma tervist ja pikendad eluiga.
Pikema eluea kokteil
Hoidudes näksimisest on võimalik reguleerida oma söögiisu ja kontrollida seda paremini. Need hiired, kelle päevast kaloritekogust piiragi ja kes seejärel olid söömata 12-tundi järjest, elasid keskmiselt 959 päeva ehk siis 20% rohkem, kui teised hiired.
Lisades ühe soovituse veel eelmisele kahele juurde, ongi pika eluea saladus teada. Ja see viimane soovitus on õige õhtusöögiaeg. Uurimistööd tõestasid, et need närilised, kelle päevast kaloritehulka piirati, kes pidasid seejärel vahelduvat paastu ja sõid alles 12 tundi hiljem ning kes sõid varem õhtust, elasid kõige kauem. See ongi pika eluea saladus! Need närilised, kes nii toitusid, elasid keskmiselt 1068 päeva ehk siis 35% kauem, kui teised.
Ja see pole veel kõik
Teadlased avastasid samuti, et kalorite piiramine soodustab veresuhkru reguleerimist ning insuliini tundlikkust. Hiirte peal aktiveeris selline toitumisviis geenid, mis on seotud vananemisega ning aeglustasid vanusega seotud muutuseid.
Kuna vananemist võib võtta kui põletiku progressiivse tõusuga, siis kalorite piiramine aitab seda ära hoida ning seega aeglustab vananemist.
Kõik need testid viiakse peatselt läbi ka inimeste peal, ent praegused tulemused on juba väga julgustavad, selle tõttu soovitavad teadlased kõikidel oma tervise huvides ise järele proovida.
Kõige olulisem siiski oleks kindlasti pidada nõu enne oma arstiga.
Kommentaare ei ole