Teaduslikult tõestatud: kuumad ilmad tõstavad stressitaset

  foto : unsplash / Vidar Nordli-Mathisen Kui üldiselt arvat...

 

foto : unsplash / Vidar Nordli-Mathisen

Kui üldiselt arvatakse, et talvel, kui valgust on vähe ja ilmad on külmad, langeb ka meeleolu, siis teadus kinnitab nüüd, et liiga kuumad ilmad tekitavad sama efekti. Mitmed erinevad uurimistööd on nüüd tõestanud, et tegelikult võib suvi avaldada samasugust mõju vaimsele tervisele, sest kuumad ilmad tõstavad stressitaset.

Liiga kuumade ilmadega ei kannata üksnes keha, vaid ka vaimne tervis. Ühe Poolas läbiviidud uuringu järgi soodustavad kuumad ilmad stressi teket ning võivad suurendada ärevushäirete tekke riski nende inimeste juures, kellel on kalduvus suuremale masendusele. 

Uurimistööd on näidanud, et kuumadel suvekuudel on stressi hormooni kortisooli tase palju kõrgem, kui talvisel perioodil. Kuumad ilmad võivad põhjustada südamekloppimist, isegi iiveldust ja muidugi väsimust, mis sellega kaasneb. Kõik need sümptomid käivad stressiga koos. 

 

 

Poolas asuva Poznan'i ülikooli teadlased viisid 2018. aastal läbi uurimistöö selgitamaks välja, miks just kuumade ilmade ajal on kuritegude arv suurem. Nad ütlesid, et mitmed analüüsid on näidanud, et kuritegevus kasvab just kuumade ilmadega.

Oma uurimistöö läbiviimise juures kasutasid teadlased meditsiiniüliõpilaste abi, keda nad hoidsid uurimise all nii talvel, kui suvel, võttes nendelt regulaarselt süljeanalüüse, et mõõta kortisooli taset. See võimaldaski neil välja selgitada, et kortisooli tase oli palju kõrgem just suvisel ajal. Kortisool on stressi hormoon, mida organism toodab pingelistel hetkedel ning mis liiga kõrges koguses võib põhjustada kroonilisi ärevushäireid.

Teised uuringud on jälle näidanud, et vaimse tervise probleemidega seotud suremuse protsent tõuseb just kuumade ilmadega. Seda võib seletada sellega, et tuju reguleerivad hormoonid noradrenaliin, serotoniin ja dopamiin osalevad samuti kehatemperatuuri reguleerimise juures. 

 

 

Ja ometi arvatakse tavaliselt, et just talv seob vaimse tervise kõige rohkem ohtu. Värsked uuringud aga lükkavad selle arvamuse ümber, suvi ei ole ainult puhkamiseks, liiga kuumad ilmad mõjuvad vaimsele tervisele kurnavalt. 

Isegi, kui sellest ei ole palju räägitud, on suvine hooajaline depressioon täiesti olemas. Kui talvemasendus paneb rohkem magama ja sööma, siis suvemasendus väljendub rohkem läbi unetuse ja söögiisu puuduse, mis on põhjustatud tänu kuumadele ilmadele. 

Stressi võivad tekitada ka mure tervise pärast, kurnatus ja vedeliku kaotus organismist. Aga lisaks kuumusele mõjutab vaimset tervist ka ühiskondlik surve. Nagu peaks ilusate ilmadega grillima, minema kuhugi, reisima, matkama, rannas käima, külalisi kutsuma jne. Nagu tuleks päikesepaisteliste ilmadega rohkem väljas olla, sest kauaks neid ilmu jätkub, varsti on jälle pime aeg käes.