Minu jaoks on depressioon tühjus ja enese kaotus, mitte meeleolu langus

  Minu jaoks ei ole depressioon viha, meeleheide, hirm ega isegi mitte üksindus.  See ei ole mingi tunne, see on tühjus. Tühi ko...

 

Minu jaoks ei ole depressioon viha, meeleheide, hirm ega isegi mitte üksindus. 

See ei ole mingi tunne, see on tühjus. Tühi koht, kus mitte midagi ei muutu ega juhtu, kus aega lihtsalt ei ole olemas, kus pimedus on ainus värv ja kus mitte keegi ei ela. 

 

Foto : unsplash

Minu jaoks depressioon ei ole meeleseisund, vaid koht

 

See on paik, kuhu me mõnikord kaome täiesti pimesi, see on must ja sügav auk. Kui sa kord seal juba oled, siis on see nagu oleksid sa labürindis aga keset pilkast ööd, sa võid ekselda lõpmatult ilma, et sa leiaksid väljapääsu.

"Ava ometi oma silmad ja tee midagi!" - öeldakse sageli depressiooni all kannatavale inimesele, nagu nende soov tunda ennast paremini võiks probleemile lahendust tuua. "Mis sa stressad? Sul on kõik olemas! Sa oled noor, ilus, sul on hea tervis, inimesed, kes sinust hoolivad!"

"Tõsi", vastab inimene ja mõne hetke jooksul katsub süütunne kusagilt tühjusest midagi muuta aga seejärel tõmmatakse ta taas sinna suurde pimedasse auku.

 

 

 

Sest depressioon ei lase oma ohvreid niisama lihtsalt lahti

 

Depressioon aeglustab südame tööd, muudab tuksed nii tugevaks, et nad kõrvus kumisevad. Depressioon muudab mõtted ilma vormita varjudeks, mis ei kao kuhugi, nagu kivid mudase ja seisva veekogu põhjas.

Isegi, kui me mõistame depressiooni ilma ise seda tundmata, siis depressiooni käes kannatavad inimesed on nagu astronaudid, kes on lastud kosmoselaevast välja: nad hõljuvad täiesti halvatuna kosmoses, olles ise eksinud ja ligipääsmatud. Kuidas saada üle sellest hiigelsuurest tühjusest, mis igalt poolt meid ähvardab ilma, et me end ära ei kaotaks? 

 

 

Mida sa tegema pead, kui sa oled koos inimesega, kes kannatab depressiooni all:

 

Heida tema kõrvale pikali.

Loe mõnda raamatut. Ära keskendu teisele inimesele, ole lihtsalt olemas. Lase tal osa saada sinu energiast. Mõnikord sellest piisab. 

Ära ütle talle, mida ta tegema peaks. 

Ütle talle ainult, et sa teda armastad, ka siis, kui ta on pimeduses. Ütle talle seda õrnalt ja julgustavalt ning jää alati rahulikuks.

Kui inimene seda lubab, siis silita ta pead, kammi rahulikult ta juukseid. Kui ta seda ei taha, siis ära võta seda isiklikult, sest tema jaoks on seda hetkel liiga palju. Oota mõnda paremat hetke.

Depressioon on haigus, mis isoleerib inimest ja halvab teda.

Nagu metsik kass, ei reageeri inimene hästi kohmakale või asjatundmatule käitumisele. Aga sa võid teda rahustada tänu kannatlikule südamele ja otsides ka ise abi.