Laused, mida ei tohi öelda inimesele, kes on üle elanud traumeeriva sündmuse

    Foto : unsplash / Jan Cantly   Mitmed erinevad uuringud...

 

 

Foto : unsplash / Jan Cantly

 

Mitmed erinevad uuringud on näidanud, et inimest, kes on üle elanud psühholoogilise valu ehk trauma, aitab sellest rääkimine. Kui inimene sulle aga räägib ma valust, siis on asju, mida sa ei tohiks talle öelda. Oma lähedast saad sa aidata ainult siis, kui sa teed kõik, et ta end paremini tunneks. 

Kõige esimene asi, mida sa teha saad tema aitamiseks, on kuulata teda ära. Nii lihtne see ongi. Ja see ongi kõige väärtuslikum abi, mida sa talle pakkuda võid.

Teiseks tuleb sul tõesti kontrollida iga oma lauset, mida sa talle ütled. Sest inimene, kes on üle elanud valuga kogemuse, on hingelt väga õrn ja võib sinu sõnu valesti mõista. Väga raske on rääkida oma traumeerivast kogemusest, seega parim võimalus aitamiseks on kuulata teda ära ja seejärel tänada teda usalduse eest ning öelda, et sa oled olemas alati, kui tal on sind vaja. 

 

 

 

 

Milliseid lauseid aga öelda ei tohiks? 

"See oleks võinud veel hulleminigi minna."

Muidugi kui sa nii ütled, siis tahad sa teist inimest lohutada või näidata talle olukorda teises valguses. Aga tema võib seda valesti võtta, sest see muudab tema traumeeriva sündmuse palju väiksemaks. 

"See on su enda süü!"

See on täiesti vale, sest me ei saa alati vältida kõike halba, mis meile osaks langeb. Samuti puudub selles kaastunne.

 

"Minuga juhtus ka nii."

Sa tahad, et ta tunneks end paremini, siis pead sa teda lihtsalt ära kuulama ja mitte võrdlema oma lugu kellegi teise looga. Esimesel korral, kui inimene räägib sulle oma valusast sündmusest, ei ole õige aeg, et rääkida enda asjadest.

 

"Kõik juhtub mingil põhjusel."

Esiteks on see täiesti tundetud selle inimese suhtes, kellega midagi valusat juhtus ja teiseks ei ole sina see, kes hakkab tema valule põhjust otsima.

 

 

 

 

 

 "Sa peaksid psühholoogi juurde minema."

Su kavatsus on hea, sest sa tahad, et su lähedane saaks parimat abi. Isegi, kui kokkuvõttes on hea soovitada inimesel minna psühholoogi juurde, siis ei tohi ka jätta muljet nagu ei suudaks sina hakkama saada sellega, millest ta sulle rääkis. Võib-olla olid sina kõige esimene inimene, kellele ta julges oma valust rääkida? Seega oota natuke, enne kui soovitad tal teist sammu teha. 

 

Mida siis öelda? 

Mõtle sellele, et kui inimene sulle oma valust räägib, siis võib-olla ei otsigi ta lahendusi. Võib-olla tahab ta lihtsalt saada tuge ja kedagi, kes teda ära kuulab? 

"Ma ei tea, mida öelda aga mul on hea meel, et sa minuga seda valusat kogemust jagasid."

See on ju normaalne, et sa ei leia kohe õigeid sõnu. Öeldes aga, kui palju sa hindad seda, et ta sinule sellest rääkis, aitad sa tal tunda end vähem üksi ja samuti näitad, et see on sulle tähtis.

 

"Mul on tõesti kahju, et see sinuga juhtus."

Nii näitad sa, et sa saad aru, et ta kannatab ja näed, kui palju valu see kogemus talle tegi.

 

"Kas ma saan midagi teha, et sind aidata? "

See näitab, et sa lased temal otsustada, kui kiiresti ta suudab edasi liikuda ja et sa oled tema jaoks olemas.