foto : unsplash /Jared Rice Küll kiidetakse ja küll laid...
|
|
foto : unsplash /Jared Rice |
Küll kiidetakse ja küll laidetakse paastumist aga paastutakse ikkagi. Juba meie esivanemad paastusid igal aastal peale vastlapäeva kuni lihavõteteni. Tegelikult on tegemist kõige vanima ravivõttega, mis aitab organismi kõige paremini puhastada. Olenevalt siis paastu kestusest võib selline söömata olemine mõjutada ka ainevahetust.
On selliseid inimesi, kes jätavad üldse hommikusöögi söömata, teistel pole aega lõunal midagi süüa, kolmandad leiavad, et õhtuti nagu ei tahakski midagi. Sellisel puhul on tegemist vahelduva paastuga, mis võib kesta siis 12, 16 või 20 tundi isegi. Need, kes paastuvad, ütlevad, et see on tervisele kasulik ja parandab seedesüsteemi tööd. Arstide arvamus selles osas jaguneb kaheks. Võttes arvesse, et täiskasvanud inimene vajab päevas keskmiselt 2000 - 2700 kalorit et tagada keha vajalik energiakulu, tekib küsimus, kust keha energiat võtab ilma vajalike toitaineteta?
Tegelikult on aga nii, et paastumine ei ole nälgimine. Ööpäev läbi söömata olemist võib kutsuda juba paastumiseks. Paastutakse ka magamise ajal. Kui tühi kõht öösel üles ei aja, siis sellepärast, et magamise ajal toodab keha sellist hormooni nagu leptiin, mis tekitab täiskõhutunnet. Hommikul ärgates aga aktiveerub greliin, mis stimuleerib söögiisu. Ja just selle tõttu tekib mõnikord hommikul suur magusaisu.
Seega võib paast kesta 12 tundi või 16 tundi, sellisel puhul on tegemist vahelduvpaastuga. Vahelduva paastumise korral toimub päeva esimene söögikord alles lõuna ajal ja süüa ei tohi peale kella 8 õhtul. Mõned söövad ka ülepäeva.
Selle 16 tunnise paastu ajal hakkab keha aga vaikselt unustama oma harjumusi. Seda, et talle antakse süüa iga 3-4 tunni tagant ja selle tõttu läheb ta otsima ise oma isiklikke toiduvarusid, et tagada vajalikku energiat. Nagu auto: kui kütust enam ei ole, siis hakkab ta paagist juurde otsima, mida leiab. Organism asub kohe oma suhkruvarude kallale, mis asuvad lihastes ja maksas.
Ja paastu mõju on juba selle lühikese perioodi vältel hästi tunda. Mõnede inimeste jaoks on paastumine loomulik, nemad saavad energiat ja jõudu juurde, söögiisu ja eriti magusaisu hakkavad vaikselt kaduma.
Teiste jaoks on tegemist aga tõelise pingutusega, mis nõuab tugevat tahtejõudu.
Kui aga paast kestab üle 24 tunni, siis ammenduvad keha glükoosivarud ja keha asub mujalt energiat otsima. Peamiselt just rasvavarudest, mida kutsutakse ketoosiks.
Mõned inimesed, kes on niimoodi paastunud, räägivad, et selline paastumine tekitab mingisugust eufooriat, nagu inimene oleks purjus, sest keha funktsioneerimine nõuab palju energiat sellel ajal. Aga see ei jää nii kauaks, sest tekib närvilisus, kuna keha ei saa vajalikku toitu.
Tekkida võib ka metaboolne atsidoos, kui maksas sünteesitud ketokehad saavad peamiseks energiaallikaks. Selle ajal võivad tekkida peavalud, iiveldused või nahaärritused.
Kui kogu veres olev glükoosi- ja rasvavarud on ammendatud, läheb organism energiat ammutama lihaskudedest ja valkudest. See võib tekitada suure väsimustunde.
Ketoosi seisundis algabki kaalulangus. Ainult, et see ei ole hea uudis, sest kaduma hakkab suures osas just lihasmass, sest lihased kaaluvad rohkem, kui rasv.
Seega on tegemist küll kaalulangusega ent kaal kaob liiga ruttu selleks, et sellest kasu oleks pikemas perioodis. Niipea, kui inimene hakkab taas normaalselt toituma, tulevad kaotatud kilod tagasi. Isu rasvase toidu järgi võib olla veelgi suurem.
Ent paastumisest võib kasu olla seedeprobleemide korral, sest sellel ajal saab seedesüsteem puhata ja ei pea tegelema toidu seedimisega. Ka mikrobioota saab paastumisest kasu.
Samuti aitab paastumine organismi mürkainetest puhastada. Teaduslikud tõestused selle kohta veel puuduvad.
Kindel on aga see, et pikem paastumine võib organismile kahjulik olla. Üle
kahe nädala kestev paastumine võib tekitada aneemiat rauavaeguse tõttu,
põletikku, maksafibroosi ja luuhõrenemist. Seega enne paastumist pidage nõu
oma arstiga.
.png)
Kommentaare ei ole