Millised harjumused tekitavad masendust

  foto : unsplash /Molnár Bálint Mõned igapäevased harjumuse...

 

foto : unsplash /Molnár Bálint

Mõned igapäevased harjumused võivad soodustada masendusega seotud sümptomite teket.

Alkoholi tarbimine: liigne alkoholi tarbimine on tervisele kahjulik ja sellepärast tuleb alkoholi tarbida mõõdukalt. Alkohol ei kahjusta aga ainult füüsilist tervist vaid ka vaimselt ja võib tekitada veelgi suuremat masendust, mille esimesed sümptomid annavad endast tunda juba järgmisel päeval. Liigne alkoholi tarbimine võib põhjustada ka lisaks meeleolulangusele ka depressiooni. 

Kohvi joomine: nii nagu alkoholi, tuleb kohvi juua mõõdukas koguses. Nimelt soodustab kofeiin stressi hormooni kortisooli kiiret tõusu veres ja võib vallandada masenduse sümptomeid. 

Suhkru tarbimine: suhkur võib küll ajutiselt aidata masenduse vastu, reaktiivse hüpoglükeemia tulemusena tekib aga suhkru tarbimise järel masendus ja ärrituvus.

 

 

Vedeliku puudus: ka dehüdratatsioon ehk veekaotus võib mõjutada masenduse taset. Vesi soodustab vaimset ja füüsilist harmooniat. Mitmed teaduslikud uuringud on tõestanud, et vedelikupuudus kehas võib tõsta masenduse ja ärevushäirete taset. 

Istuv eluviis ja üksindus: masenduse ja meeloluliikumise vastu võitlemiseks peab halvad mõtted eemale saama. Ja selle vastu aitab kõige paremini trenni tegemine või jalutamine. Isegi, kui mõnikord on meeleolu nii halb ja masendav, et ei suuda liikudagi, siis teaduslikud uuringud on näidanud, et kehaline aktiivsus aitab masenduse vastu võidelda. Ja kuna selle jaoks tuleb liikuda, on vaja ka sundida end välja minema värske õhu kätte, see aitab ka üksindustunde vastu võidelda. 

Unepuudus: nii nagu masendus ja ärevushäired võivad põhjustada unetust, siis vastupidine on samuti võimalik. Värsked uuringud on näidanud seost vähese une ja emotsionaalse reaktiivsuse vahel. Liiga vähene magamine võib tekitada masendust.