Ema ja poja vaheline suhe: osad mehed ei suuda kunagi oma emast lahti lasta

Foto : unsplash / Xavier Mouton Photographie   Laste ja vane...

Foto : unsplash / Xavier Mouton Photographie

 

Laste ja vanemate suhe ei ole alati lihtne. Psühholoogid kinnitavad aga, et ema ja poja vaheline suhe on kõige keerulisem.  Kui sageli oleme me kuulnud, et emad rikuvad ise oma pojad ära. Kui tihti öeldakse, et sellised mehed ei oska tulevikus midagi teha, et nad ei suuda end siduda kellegagi, et nad on ära hellitatud ja ärrituvad ruttu. Miks on ema ja poja suhe nii keeruline?

Kinkides meile ema armastuse, teeb elu meile varakult lubaduse, mida ta kunagi ei täida. Kogu oma elu otsime ja ootame me seda armastust, millesarnast me enam iialgi ei kohta. Sest peale oma ema peame me leppima külma toiduga kogu oma elu. Sest peale ema kallistusi tundub iga teise naise kallistus ainult lohutusena. Nii kirjutab Romain Gary oma emast. 

Lapsed on ikka oodatud. Tihti tunnistavad poegade emad, et igatsesid oma südames just poega saada, sest suhe pojaga pole üldse sama, kui tütrega. Kõik lapsed on kallid ja väärtuslikud, mõnikord kardavad naised aga, et tütrega suhe oleks keerulisem, sest tütres võib naine näha iseenda peegeldust. Pojaga sellist probleemi ei teki. 

 

Erinevus

 Kui naine sünnitab tütre, teab ta enam-vähem, mis teda ees ootab. Kui sünnib poeg, siis on see, mis ees ootab, teadmatu ja uus. Poeg, keda ta kandis ja keda ta oma kätel hoiab, ei sarnane talle. Ja seega ei saa ta toetuda üksnes oma elukogemuste peale. 

 

Eeskuju puudus

Samuti ei ole võimalik käituda nii nagu ema temaga käitus ega luua uuesti omaenda lapsepõlve. Selleks, et saada üle hirmust tundmatu ees, võib ema hellitada poega rohkem, kui ta teeks seda tütrega.

Seda, et ema annab pojale kõik eksimused andeks, on juba mitu korda tõestatud. 

Lähedus ja teineteisest sõltumine

Poeg mitte ainult ei erine emast vaid on ka ema silmis vastassoo esindaja. See võib tunduda küll loomulikuna aga olukord võib muutuda keeruliseks, kui ema alateadlikult hakkab oma poega kohtlema kui mehe asendajat, eriti siis, kui ta on ise oma kaaslase poolt petta saanud või maha jäetud. 

Ema võib sellisel juhul panna kõik oma ootused ja lootused poja peale ja sellest hetkest ei ole see suhe enam normaalne. Sest ema lämmatab poja oma armastuse ja hoolega, poeg aga, kes ei armasta kedagi teist nii palju, kui oma ema, kardab emale haiget teha. 

Seega kasvab see väike poiss, katsudes kogu aeg emale meele järgi olla ja ei ole valmis avama oma südant teiste naiste jaoks. Kui tuleb aeg hakata naist võtma, siis otsib ta endale sellist naist, kes sarnaneb ta emale või siis on ema täielik vastand (sest ema ja poja suhtes on sageli sama palju armastust, kui vihkamist). See on avatud uks suhetele, mis kunagi ei toimi ega hakkagi toimima. 

Selline mees, kelle ema on ära hellitanud, ei suudagi ehitada üles normaalset suhet, sest see suhe tugineb ainult ema heakskiidul. Ja poisist, keda ema on liiga palju hoidnud ja kaitsnud, võib kasvada madala enesehinnanguga mees.

Poeg täiendab ema ja annab talle ainulaadse koha oma elus. Ema on poja elus esimene naine ja tema esimene suur armastus. Kui väikese tüdruku ideaaliks on tema isa, siis poiste ideaal on ema. Ja sageli ema näeb oma poja silmis imetlust. 

Mõnikord läheb ema aga liiale armastusega poja vastu ja hakkab teda liiga palju imetlema. See aga võib tekitada pojas mulje, et armastus ongi selline, tingimusteta ja suur. Sellepärast ei ole hea olla nii palavalt armastatud nii vara. Sest inimene hakkabki uskuma, et ühel hetkel tuleb ka tema ellu selline armastus. Et sellist armastust on võimalik leida. Ja ta jääb seda ootama. Koos ema armastusega teeb elu lubaduse, mida ta iialgi ei täida. 

 

 

Paljudele emadele heidetakse ette, et nad liiga palju oma poegi kaitsevad. Ja selle tõttu tunnevad paljud end süüdi kallistades oma poega. Nad kardavad, et hellitatud poegadest kasvavad õrnad või naiselikud mehed. See hirm on mitu korda suurem peredes, kus naine üksi kasvatab lapsi. 

Teised emad aga tunnevad hirmu selle ees, et poeg neist eemale läheb, just nimelt teismeliseeas, kui noor inimene hakkab ise oma tiibu välja sirutama ja teeb kõike, et vanemaid endast eemal hoida. Kui talle ei sobi enam mitte miski. Poja armastus ema vastu muutub sellel perioodil. Teismeline ei usu enam kõike, mida ema räägib ja hakkab mõtlema rohkem ema seisukohtade üle, leides korraga, et emal ei olegi alati õigus. See, kuidas ema sellele reageerib, on määrava tähtsusega. Sageli hävitab ema oma liigse võimukuse ja tolerantsipuudusega lapse iseseisvuse püüdlused. Sellepärast ei tohiks lapsevanem kunagi reageerida vaenulikult ega agressiivselt, sest see periood on otsustava tähtsusega noore inimese tuleviku suhtes. Teismeline peab laskma end emast lahti selleks, et iseseisvaks saada ja ta peab selleks eemalduma emast nii füüsiliselt, kui vaimselt.

Emadel on sageli raske lasta oma poegadest lahti. Ometi on see oluline selleks, et pojad saaks minna teiste naiste poole. Poeg peab oma emast lahti laskma ja ema peab tal laskma seda teha. 

See ongi emade kõige raskem töö: kasvatada pojast mees olles ise naine ja aidata tal endast lahti lasta selleks, et poeg võiks teisi naisi armastada. See on paljude naiste jaoks tõeline väljakutse. 

Ja siis tuleb see päev, kui ema peab leppima sellega, et poja elus on kõige tähtsamal kohal teine naine. Mõnikord juhtub, et ema ei lepi sellega, et tema pojal võib olla suhe kellegi teisega. Suhtes miniaga võib ema mõista anda, et talle ei meeldi, kui minial on sama võim tema poja üle, kui temal endal. Õnneks väga sageli saavad miniad ja ämmad omavahel siiski hästi läbi. 

Emad peaksid arvesse võtma poiste kasvatamise juures, et liigne armastus võib armastuse üldse tappa. Väga tähtis on, et pojal oleks võimalus kasvatada oma tiibu. Kogu oma elu jooksul peab poeg leidma ise vahendeid nii seest- kui väljastpoolt, mis aitavad tal suureks saada. Ta peab leidma vahendeid, mis aitavad tal üle saada valust, mida elu talle toob ning nendest vabaneda.  

Ema soov näha oma last õnnelikuna on täiesti normaalne ja lähtub headest kavatsustest. Ema usub, et ta teeb kõike ainult selleks, et ta poeg oleks õnnelik ja tunneks end turvaliselt. Ta peab ainult leppima sellega, et poeg saab õnnelikuks ainult siis, kui tal lastakse elada inimese ja mehena.