Tänapäeva probleem seisneb jõude istuvates noortes

  Rääkides tänapäeva noortest, kuuleb tihti selliseid arvamusi nagu suutmatud ja oskamatud, et midagi teha. Milline on see uus s...

 

Rääkides tänapäeva noortest, kuuleb tihti selliseid arvamusi nagu suutmatud ja oskamatud, et midagi teha. Milline on see uus sugupõlv, kelle kohta jääb esimesel pilgul mulje nagu ta ei tahaks midagi teha aga kes tegelikult ootab uue maailma saabumist.

 

Foto : Deliciasblog

 

Nad erinevad täiesti sellest sugupõlvest, kes ilmavalgust nägid peale teist maailmasõda. Nad näitavad välja vaenulikkust ja mõnikord ka põlglikkust teiste suhtes. Ometi on ka nendel noortel omad probleemid ja väljakutsed, millega nad peavad hakkama saama ja mis on hoopis teistsugused, kui kõikidel eelnevatel sugupõlvedel. 

Millised on siis need tänapäeva noored, kes ootavad pikisilmi uue maailma saabumist ja kellel on hoopis teistsugused huvid ja püüdlused, kui nende vanematel? 

 

 

 

 

Noored, kes on lootuse ja "mis mõttega üldse!?" vahel

Vanem sugupõlv peab neid tänapäeva 15 - 29 aastaseid noori suutmatuteks ja oskamatuteks. Ametlik nimetus on neil aga NEET - noored ehk siis Not in Education, Employement or Training ehk siis noored, kes ei õpi, ei tööta ega osale koolitustel. Kokku on neid uuringute järgi ligi 1,9 miljonit üle kogu maailma. 

Ometi ei ole sageli tegemist omaalgatusliku sooviga, sest tuleb ka arvesse võtta asjaolu, et üle 50% neist noortest otsivad tööd hoolimata raskest majanduslikust olukorrast, kus noortelt nõutakse eelnevaid töökogemusi või rohkem diplomeid. Ülejäänud 50% moodustavad aga need noored, kes on andnud alla, kes on kaotanud lootuse ja ei julgegi konkureerida enam kartusest diskrimineerimise ohvriks langeda.

Selleks, et rajada endale oma kohta selles meritokraatias ehk talentide valitsuses, peavad noored, kes on lootuse ja "mis mõttega üldse" vahel, kahekordistama oma pingutusi erinevalt eelnevatest sugupõlvedest. Korteri ostmine, raha säästmine ja laste ülevalpidamine on muutunud raskeks väljakutseks.

Väga paljud alla 30-aastased noored elavad sellepärast koos üürikaaslasega või siis kolivad vanemate juurde tagasi. 

 

 

 

 

Tänapäeva noorte töömõiste

Värsked uuringud on jõudnud järeldusele, et tänapäeva noored on kaotanud usu tulevikku. Põhjused on selged kõigile, võttes arvesse, et töötus on kasvav.

Noor sugupõlv erineb eelmistest ka seetõttu, et kui nende vanemad tegid tööd kohusetundest, endale küsimusi esitamata, ohverdades oma tervist ja vabadust, sest see lihtsalt käib nii ja tööl käiakse selleks, et leiba teenida, siis tänapäeva noored tahavad teha sellist tööd, mis neile meeldib ja milles nad näeksid ka tulevikuväljavaateid. Lisaks sellele peaks töökoht aitama kaasa ka isiklikule heaolule. 

Selleks, et aga tunda end hästi ja olla produktiivne, peaks töötama vähemalt 4 tundi päevas. Noortespetsialist Olivier Galland aga ütleb, et tänapäeva noored ei taha elada üldse ilma tööta, samas aga ei pea nad tööd enda jaoks religiooniks. Tegemist ei ole anarhiaga, vaid kasvanud arusaamisega elu mõttest, ettevõtlusest ja inimõigustest.

Samuti tahavad tänapäeva noored end lahti siduda sellest ennast ohvriks toonud sugupõlvest, kelle jaoks tööl käimine tagas turvatunde. Uue sugupõlve jaoks võrdub tööl käimine liiga suure riskiga või üldse mitte millegagi. 

 

 

 

Uue sugupõlve jaoks peab töö pakkuma kõigepealt isiklikku rahulolu 

Kuna seda uut sugupõlve peetakse kapriisseks ja iseteadvaks, siis selle tõttu, et nad ootavad töö juurest põnevaid väljakutseid ja isiklikku rahulolu ega taha olla enam töö orjad. See ongi see uus sugupõlv, kes on otsustanud olla teistsugused lapsevanemad ja õpetada oma lastele teisi õppetunde, kui neid, mida nad ise oma vanematelt kaasa said.

Neil pole muud motivatsiooni peale elamise, tööl käimine on nende jaoks ainult vahend, mis võimaldab elada ja mitte selle lõpp. Lisaks sellele võib halb töökeskkond inimesi haigeks teha ja tõugata ka parimaid töötajaid lahkumisavaldust andma. 

47% noortest peab ametialases elus rahuolu kõige olulisemaks. 70% noortest on valmis rohkem pingutama töökvaliteedi parandamiseks aga ainult tingimusel, et nende töökohustused oleksid neile meele järele. Aga kes on kasvatanud selliseid noori? Siinkohal tuleb nii mõnelgi ilmselt endale otsa vaadata.