Kuidas praegusel perioodil aidata oma lastel rahulikuks jääda

Foto : unsplash / Compare Fibre ...

Foto : unsplash / Compare Fibre

 

Praegused sündmused on ilmselt kõikide keelel ja meelel. Sellest räägitakse igal pool ja seda võib lugeda ajalehtede kaanelt, vaadata telekast ning kuulata raadiost. Sellest räägivad ka lapsed ja sellel on oma põhjus: tegemist on sündmusega, mis leiab aset meie kõrval Euroopas. Ja mis paneb muretsema. 

Lapsel on aga väga raske saada aru suurte inimeste sõnadest, nad ei saa aru veel, mida see sündmus nende jaoks tähendab. Mida tähendab sõda, mida tähendab sissetung ning mida tähendab oht. Aga lapsed on nagu svammid, mis tõmbavad endasse kogu ümbritseva energia, nad tunnevad ärevust enda ümber aga neil puuduvad vahendid, mis aitaksid selle infoga toime tulla. Ja see võib mõjuda laastavalt laste vaimsele tervisele, põhjustades uneprobleeme ning ärevushäireid. 

Lapsevanemad, ärge vaadake telekast uudiseid koos väikeste lastega, eriti praegusel äreval ajal. Ja kui laps juhtubki nägema mõnda lõiku, siis katsuge alati teda rahustada. Selline info võib tekitada suuremat kahju lapses, kui te seda arvate. Mõned lapsed ei suuda magama jääda, teised kardavad välja minna või kaotavad söögiisu. Igal lapsel on oma tundlikkusetase ja iga laps tunneb ärevust temale omasel moel. 

Spetsialistide soovitusel ei tohiks rääkida sõjast alla 7. aastaste lastega, välja arvatud muidugi juhul, kui laps ise ei räägi sellest konfliktist või tunneb soovi, et sellest teemast rääkida. 

 

 

Mõned nõuanded, kuidas lapsi informeerida sellest, mis maailmas aset leiab

• Ole esimene infoallikas

Enneta seda vestlusteemat ja räägi ise lastega, et nad saaksid kõige advekaatsemat hinnangut olukorra üle. Ent ära pane lapsi muretsema ja jää rahulikuks. 

• Räägi lastega sellest, kuidas nende päev möödus ja katsu välja uurida, mida nad on kuulnud sellest, mis maailmas toimub
  

Küsi, kuidas neil koolis läks. Koolis räägivad lapsed ikka omavahel sellest, mis maailmas toimub, nad kuulevad infot oma sõprade ja koolikaaslaste käest. Sageli on aga tegemist moonutatud reaalsusega, mida keegi kuskil rääkis. Selleks, et lapsed ei kannaks seda muret oma südames ja ei tunneks ärevust kuuldud info pärast, küsi temalt, kuidas ta päev läks ja uuri järgi, mida talle on räägitud ning seejärel rahusta teda. Sest võib juhtuda, et ise ta sulle sellest rääkima ei tule.

• Rahusta last

Nii nagu sinagi, tahab laps mõista seda, mis toimub. Ta ei oska vahet teha reaalsusel ja ulmel, sest telekast nähtu sarnaneb väga filmidele, mida ta on näinud. Näita lapsele maailmakaarti, näita talle riike, mis on omavahel konfliktis ning liitlasriike. Laste jaoks on sõda nagu suur kaklus ja teadmine, et nad ei ole üksi, on nende jaoks rahustav.

 

 

 

• Rääkige tihti sellest, mis toimub

Kuna olukord muutub iga päev ja iga hetk, siis võib juhtuda, et lapsed saavad infot toimuva kohta üsna regulaarselt. Selle jaoks, et teada saada, kuidas su laps ennast tunneb ja kui palju see teda mõjutab, katsu temaga vähemalt 2 korda päevas antud teemast rääkida. 

• Piira ligipääsu ekraanidele ja sotsiaalmeediasse

Jälgi rohkem, millisele informatsioonile su lapsel ligipääs on ja ära unusta, et internetis ringlevad pildid, mis võivad su last traumeerida.

• Jälgi paremini oma käitumist ning sõnu

Ära unusta, et lapsed on emotsionaalsed svammid, seega ära koorma neid oma murede ja hirmudega. Sest lapsed hakkavad kohe muret tundma, kui näevad, et vanemad muretsevad ja tunnevad hirmu, eriti siis, kui tegemist on alla 10-aastaste lastega.