"Mõtted ravivad keha paremini, kui ravimid," väidab Ameerika arengubioloog Bruce Lipton

  Meie maailmas, kus on nii palju haiguseid, on Ameerika bioloog ja teaduse revolutsionäär Bruce Lipton veendunud, et meie mõtted on ...

 

Meie maailmas, kus on nii palju haiguseid, on Ameerika bioloog ja teaduse revolutsionäär Bruce Lipton veendunud, et meie mõtted on samaaegselt nii tervendava, kui ka hävitava toimega. Teadlase sõnul ei kontrolli pärilikkus alati kõike: positiivsetel mõtetel on tervendav võime. Negatiivsed mõtted aga võivad inimest haigeks teha, nõrgendades tema immuunsust ja muutes keha haigustele vastuvõtlikumaks. Seda teavad ilmselt juba kõik, et stress võib haigeks teha, sest muremõtted hakkavad muutma meie rakkude struktuuri aja jooksul. Stressihormoon kortisool juba ise on see, mis tõukab meid rohkem sööma, vähem magama ja mõjutab samuti keha insuliinitaluvust. 

 

Bruce Lipton on seega veendunud, et pärilikkust ei saa alati süüdistada kõiges: oma mõtetega saame me ise end tervendada või siis vastupidi:  haigeks teha. Bioloog väidab, et inimene on ise oma saatuse kontrollija ja teeb ta seda läbi mõttejõu. Tema sõnul võib inimene ise end tervendada paljudest haigustest, ainult tänu mõttejõule. Ja selle jaoks tuleb ainult lahti saada negatiivsetest mõtetest. 

 

 

Pilt: asomadetodosafetos

 

 

Mõttejõud Bruce Liptoni järgi

Bruce Lipton on Ameerika rakubioloog, kes huvitub eriti palju mõttejõust. Tänu oma raamatule "The Biology of Belief" (Uskumuste bioloogia), tegi ta revolutsiooni teadusemaailmas, luues otsese sideme teaduse ja meele vahel, endale omapärasel moel.

Oma raamatus käsitleb ta väga fundamentaalset küsimust : kui palju on elusorganism mõjutatud oma füüsilisest ja energeetilisest keskkonnast läbi oma mõtete ja uskumuste?

Negatiivsetel mõtetel ja emotsioonidel on otsene mõju kehale ja muidugi tervisele. Bruce Lipton on veendunud, et inimene on võimeline suunama oma saatust ainuüksi mõtte jõul.

 

Me ei ole oma geenide ohvrid

"Meile öeldakse, et keha on kõigest bioloogiline masin, mida kontrollivad meie geenid ja mille üle meil pole mingitki võimu.", kirjutas Lipton. "See tähendaks, nagu oleksime me ohvrid oma praegustes situatsioonides. Me ju ei vali oma geene, meile antakse nad sündides kaasa ja need geenid on süüdi selles, mis edaspidi sinuga juhtuma hakkab."

Igal juhul leiab Burce Lipton, et see teooria on väär ja piirab ainult inimest. Oma teesi kinnituseks, toetub ta enda isiklikule kogemusele, mis muutis ta maailmanägemust 60ndatel aastatel.

"Ma võtsin kolm rakugruppi ja panin nad kolmele eri plaadile, seejärel vahetasin igas rakus kasvukeskkonda ja keskkonnakomponente, " selgitas ta: "Seejärel märkasin ma, et ühel plaadil oli hakanud kasvama luu, teisel lihas ja kolmandas arenesid rasvarakud."

See kogemus mõjus revolutsiooniliselt tema teadustööle. Bruce ise kinnitab, et just see eksperiment aitas tal laiendada oma nägemust teadusest.

 

 

 

 

"Mis kontrolliks iga raku saatust, kui kõik rakud oleksid geneetiliselt identsed? Vastupidi, just see eksperiment tõestabki, et geenid ei kontrolli ega määra kõike. See on hoopis keskkond sellisena, nagu meel teda näeb. Seega ei piira meie elu ja haigusi mitte geenid, vaid meie uskumused ja elu nägemus."

Raamatu autor on siiski nõus sellega, et mõned haigused on põhjustatud ka geenidest : " Jah, on haiguseid, mis on geneetilised aga neid haiguseid on ainult 2%."

Mõtted on keemias palju tugevamad

Raamatu autor on sügavalt veendunud, et mõttejõud ja positiivne mõtlemine võivad teha palju. 

"Vaadates aatomi sisemusse, näed sa elektrone, prootoneid, neutroneid. Ja sealt edasi? Energiat. " kirjutab Bruce Lipton: " Kõik on energia nii meie ümber, kui meie sees. Mõtted on ka energia. Kui sa mõtled, siis sa väljastad energiat ja mõtted on igasugusest keemiast palju võimsamad."