Mida tuleks süüa selleks, et muuta oma immuunsussüsteemi ehk keha kaitsevõimet tugevamaks?

Foto : unsplash / Alison Marras Meie kõhus elavad 100 000...

Foto : unsplash / Alison Marras

Meie kõhus elavad 100 000 miljardit bakterit, mis moodustavad meie mikrobioota, vajavad tasakaalukat, mitmekülgset ja võimalikult looduslähedast toitumist. Terve mikrobioota on meie tervise pant.

Tasakaalukas ja mitmekülgne toitumine on väga vajalik mikrobioota tervise jaoks. Mida suure on heade bakterite hulk ja mida rohkem neid on, seda tugevam on meie soolestiku barjäär ning seda väiksem on erinevatel patogeensetel ühenditel võimalus põhjustada haiguseid. Lisaks sellele on ka hea mikrobioota igapäevase elujõu ning pikemas perspektiivis meie tervise pant. Mikrobioota mõjutab isegi meie tuju ning enesetunnet. Juba selle tõttu oleks tähtis oma toitumine üle vaadata. Mida siis süüa selleks, et rikastada oma soolestiku ökosüsteemi?

Eelistada tuleks

Kiudaineid

Kiudaineid leidub rohkelt värsketes köögiviljades, puuviljades ja täisteratoodetes. Mida rohkem kiudaineid toiduaine sisaldab, seda suurem on bakterite arvukus ja hulk. Ja mida stabiilsem ja tasakaalukam on mikrobioota, seda tugevam on kaitse põletikuliste haiguste vastu. Kiudainete tarbimine stimuleerib ka glükoosi tootmist soolestikus, glükoos tekitab aga täiskõhutunde ning piirab seega liigset söömist. Samuti pärsivad kiudained vähirakkude levikut jämesooles. Kiudainete tarbimine kaitseb ka allergiate vastu.

Kiudaineid sisaldavad : köögi- ja puuviljad, täisteraviljad, kapsas, läätsed, seller, mandlid, suhkruvaba šokolaad, maasikad...

Probiootikume ja kääritatud toite

Kääritatud toidud sisaldavad tervisele kasulikke baktereid. Kääritatud toidud sisaldavad elavaid mikroorganisme samamoodi nagu jogurt. Piimhappe bakterite kasu tervisele on juba tõestust leidnud.

Probiootikume sisaldavad : jogurt, keefir, teeseen, köögiviljad, hapukapsas...

Prebiootikumid

Prebiootikumid on eriliste kiudainete osad, vajalikud mikrobioota bakterite toitmiseks. Tänu prebiootikumidele, on võimalik toita häid baktereid, tõstes nende arvu ning tugevdades seega immuunsussüsteemi.

Prebiootikume sisaldavad : küüslauk, sparglid, porgandid, sibul, porrulauk, redis, tomat...

Mälumise jõud

Mälumine valmistab toidu seedimiseks ette. Tegelikult tuleks toitu mäluda nii kaua, kuni toit on muutunud täiesti vedelaks massiks. Mälumine aitab toiduaineid jahvatada peeneks ja muuta toitained paremini kättesaadavamaks. Mälumise ajal neelatakse peeneks mälutud toiduained alla sülje abil, mis koosneb ensüümides ning mis valmistub ette seedimiseks. Korralik mälumine toetab kogu seedesüsteemi tööd ja ei kurna seda protsessi ära. Mälumise ajal analüüsib aju organismi jõudva rasva, süsivesikute, tärklise ja suhkru kogust ning paneb liikuma kogu selle suure seedevabriku, et öelda igale töölisele, mida too tegema peab.

Piirata ja vältida tuleks

Liiga valgurikast toitu

Me tarbime keskmiselt 1, 7 korda rohkem valku, kui peaks. Liigset valku organism aga ei seedi ega omasta. Valgu lagundamine soolestikus põhjustab mürgiste molekulide tootmist.

Antibiootikumid

Liiga sage antibiootikumide tarbimine häirib mikrobioota tööd.

Töödeldud toidud

Liiga rasvane ja suhkrurikas toit ning töödeldud toit ei ole tervislikud ega tee mikrobiootale head.

Alkohol

Regulaarne või suures koguses alkoholi tarbimine on kahjulik.

Istuv eluviis ja unepuudus

Ka istub eluviis rikub mikrobiootat, sellepärast on soovitatav kõndida iga päev vähemalt pool tundi päevas selleks, et stimuleerida oma seedesüsteemi. Ka unepuudus rikub soolestiku tervist.