Kuidas jääda talvel terveks ja muuta oma immuunsust tugevamaks

  Foto : unsplash / William Felker Parem on ikka ennetada, k...

 

Foto : unsplash / William Felker

Parem on ikka ennetada, kui ravida kõiki neid viirushaigusi ja baktereid, mis külmade ilmade saabudes kimbutama kipuvad. 

Kuidas siis võidelda kõikide nende mikroobide vastu, mis meie ümber kogu aeg ringlevad? Loodus on meile andnud sellise abilise nagu immuunsussüsteem, tegemist on meie tervise kaitsekilbiga, mis tõkestab tee kõikidele viirustele ja bakteritele. 

Lisaks sellele kaitsevõimele, mis on juba meie sees olemas (nahk, mis filtreerib; põletik, mis aitab väliste rünnakute vastu ning valgud, mis blokeerivad tee viirustele rakkudes), on meil ka teis kaitsevõimeid.

Need on need, mis kuuluvad valgete vereliblede juurde: tegemist on makrofaagidega, mis on tulenenud monotsüütidest, mille roll on väljutada võõrkehasid. Samuti immuunrakud ehk siis B ja T lümfotsüüdid, mis võitlevad patogeenide vastu. Ja just need lümfotsüüdid on need, mida me võime stimuleerida selleks, et nad meie tervist paremini kaitseksid. 

Päevakübar, kibuvits...

Kõige paremad immuunsuse turgutajad on päevakübar ja kibuvits, mis sisaldavad rohkelt C-vitamiini.

 

Vitamiinid: C, B, D ja E

Vitamiinid osalevad mitmetes elutähtsates organismi protsessides ning võivad mõjutada immuunsust. Kõige tuntum on otse loomulikult C-vitamiin, mis aitab samal ajal väsimuse vastu ja on nakkusevastase toimega. C-vitamiin turgutab valgete vereliblede tegevust ning aitab piirata kõrva-nina-kurguhaiguseid ja kahandada kulgu. B ja E-vitamiinid stimuleerivad antikehi, D-vitamiini vaeguse tõttu aga muutub immuunsussüsteem nõrgemaks.

C-vitamiini sisaldavad kiivid, apelsinid ja sidrunid, petersell ja paprika. B-vitamiini saab kaunviljadest, õllepärmist ja pähklitest. E-vitamiini taimeõlidest (päevalille, nisuidu, pähkli, rapsi...). Ja mis puutub D-vitamiini, siis peamiselt sünteesitakse seda päikese UV kiirte kaudu läbi naha. Seega kasuta iga päeva, kui päike välja piilub, et saada vajalikku D-vitamiini, toidu kaudu saab D-vitamiini tursakalast ja sardiinidest. 

Ka toidulisanditest on kasu, kindlasti võiks D-vitamiini apteegist osta, et vaegust ära hoida. 

Mineraalid ja mikroelemendid

Mineraalid ja mikroelemendid osalevad samuti organismi immuunsuse juures. Näiteks tsink stimuleerib immuunrakke (T lümfotsüüte). Mangaan ja vask aitavad kehal viiruste vastu võidelda, aktiveerides endokriinsüsteemi ning kortisooli tootmise. 

Tsinki leidub nisuidudes, vasikamaksas... Mangaani pähklites, kaerahelvestes ja pruunis riisis. Vaske vasikamaksas ja mustas šokolaadis. 

Toidulisanditena võiks võtta tsinki.

 

 

Ja tervisesport

Briti uuringute järgi (Aging Cell 2018) aitab näiteks jalgrattaga sõitmine hoida harknääret noorena (tegemist on organiga, mis osaleb osade lümfotsüütide töös) ning tugevdada antikehade reaktsiooni. Ja jalgrattaga võivad sõita kõik inimesed, olenemata vanusest. Samuti võiks teha päevas 5000 - 10 000 sammu (4 - 8 km). Kõndimine aitab pead tuulutada ning rahuneda, stimuleerides samal ajal neerupealseid ning endokriinsüsteemi, millel on suur roll immuunsussüsteemi juures. 

Hinga ja mediteeri

Liigne ning püsiv adrenaliini ning kortisooli tase, mida keha stressirohketes situatsioonides toodab, häirib immuunsussüsteemi tööd. Läbipõlemissündroomi korral võib juhtuda, et inimene jääb tihti haigeks. Selleks, et oma tervist kaitsta, tuleks hakata harjutama kõhuhingamist mõne minuti jooksul (hingata sisse läbi nina lastes kõhu lõdvaks ning hingata sisse läbi suu, tõmmates samal ajal kõhtu sisse). Teine hea idee on mediteerida ja suunata samal ajal oma mõtted sellele, mis mõjub sulle rahustavalt. 

 

Immuunsussüsteem

Millised märgid viitavad sellele, et immuunsussüsteemi töö on häiritud? 

Üks märkidest on väsimus, mis ei taha ära kaduda; nakkushaigused, mis on raskesti ravitavad ja sageli korduvad; samuti korduv nohu ja angiin. Gripi ja rotaviiruse epideemia korral on inimene vastuvõtlikum haigustele.