Kas sa tead, mis juhtub sinu kehaga, kui sa kogu aeg kodus istud ja üldse väljas ei käi?

  Jah, sul võib tekkida soov jääda terveks päevaks koju teki alla ja üldse mitte midagi teha. Aga see ei ole väga tark mõte. ...

 

Jah, sul võib tekkida soov jääda terveks päevaks koju teki alla ja üldse mitte midagi teha. Aga see ei ole väga tark mõte.

Talv on kätte jõudmas ja ilmad ei ole kõige paremad. Nii hea on olla lihtsalt kodus ja mitte liigutada. Jah, me kõik vajame puhkust aeg-ajalt, eriti, kui terve nädala jooksul saab kogu aeg ringi joostud. Aga tegelikult on nii, et kodus istumine on halb nii vaimsele, kui füüsilisele tervisele. 

Istuva eluviisi tagajärjed ilmnevad kõigepealt selles, et füüsiline vorm hakkab kaduma. See, et inimene istub ilma liikumata ja energiat kulutamata, võib soodustada kaalutõusu. Stress ja ärevushäired panevad aga sööma palju sellist toitu, mida saab ruttu kapist kätte ja mis ladestub kiiresti rasvaks. Ja loomulikult hakkab sellise eluviisi juures kehakaal tõusma, sest sa sööd palju aga ei kuluta oma energiat, sest sa ei liigu. 

 

 

Selline eluviis võib põhjustada ka uneprobleeme, peamiselt just selle tõttu, et sa ei liigu ja jääd koju ning ei saa päevavalguse kätte. Päevavalgus aga aitab reguleerida und. Ja see tekitabki organismis häireid, põhjustades unetust ning raskusi magama jäämisel. 

Ja mis puutub meeleollu, siis jäädes üksi koju, mõtleme me ikka rohkem halbu mõtteid ning ketrame oma peas asju, millele tegelikult üldse mõtelda ei tohiks. Kuna meil midagi muud teha ei ole, siis on meil piisavalt aega, et ikka ja jälle mõtelda kõigele sellele, mis valesti on, kõik negatiivsed mõtted jõuavad peast läbi käia ning viia depressiivse seisundini. Rääkimata igavusest, mis võib tekkida siis, kui sa välja ei saa. Isegi, kui igavus võib olla mingil määral hea, sest see võimaldab sul end paremini tundma õppida, siis pikemas perioodis on see siiski väga halb. 

 

 

Ja lõpetuseks võib selline isolatsioon tekitada üksilduse tunnet, nagu oleksid sa ülejäänud ühiskonnast eemale tõugatud. Kui inimene jääb koju üksi, võib ta tunda end täiesti eraldatuna välismaailmast ja tal võib tekkida raskusi reaalsusega kontakti leidmisel. Eriti selle tõttu, kui üksildus on rohkem peale sunnitud, kui vabatahtlik, siis võib see põhjustada kannatusi ning masendust. 

Kõige selle tõttu tuleks käia iga päev vähemalt pool tundi väljas (kui see on võimalik loomulikult), selleks, et olla värskes õhus ja tuulutada pead.