Milline halb harjumus tõstab ärevushäirete ja depressiooni riski?

  Foto : unsplash / JESHOOTS.COM Tegemist on istuva eluviisi...

 

Foto : unsplash / JESHOOTS.COM

Tegemist on istuva eluviisiga. Ilmselt oled sa seda juba kuulnud ja tead väga hästi, et liikumine on tervise ja ilu pant. See aga tähendab, et liigne istumine ei ole tervisele hea. Vähene liikumine tõstab ülekaalulisuse ja südame-veresoonkonna haiguste riski. Ja see pole veel kõik. Iowa ülikooli poolt läbi viidud uuringud on näidanud, et vähene liikumine ja istuv eluviis tõstab ka ärevushäirete ja depressiooni riski. Teadlased uurisid järele, kuidas liikumine ning istuv eluviis mõjuvad vaimsele tervisele ning kuidas need tegevused mõjutavad inimese mõtlemist, elunägemust ning tundeid. Ja tulemused olid üsna muljetavaldavad. 

Vähene liikumine tõstab depressiooni riski

See uuringutöö, milles osales üle 3000 inimese, viidi läbi 2020. aasta kevadel ehk siis keset isolatsiooniaega. Uurimistöö käigus selgitati välja, kui palju aega kulutasid inimesed päevas liikumise peale ning kui kaua istusid nad teleka taga. Osavõtjatele anti täita ka ankeet, mis hindas nende vaimset tervist ning katsus välja selgitada võimalikke depressiooni sümptomeid (ärevushäired, stress, üksindus...).

 

 

Loomulikult oli juba enne teada, et vähene liikumine ja istuv eluviis mõjuvad vaimsele tervisele, seekord aga avanes võimalus esimest korda teha läbi sellekohane uurimistöö nii suure hulga inimeste peal. Tänu isolatsiooninõuetele pidid need inimesed, kellel oli harjumus pandeemiaeelselt regulaarselt liikuda, vähendama oma füüsilist aktiivsust 35%. Istuva eluviisi tõttu tunnistasid inimesed, et kannatavad rohkem, kui varem ärevushäirete ja masendushoogude all.

Istuv eluviis ei ole hea

Nendel inimestel aga, kes suurema osa päevast istuma pidid, kujunes välja depressiivne seisund. Ja selle põhjuseks on see, et istuv eluviis alandab endorfiinide tootmist, endorfiinid on aga hormoonid, mis on vastutavad heaolu tunde eest ja mis aitavad võtta ära väsimust ja närvilisust. 

Nüüd sa siis tead, mida sa tegema pead, kui tahad enda meeleolu parandada.