Kas sinul on ka kompulsiivne söömishäire?

Foto : unsplash /Andriyko Podilnyk   Kas sa oled kuulnud mid...

Foto : unsplash /Andriyko Podilnyk

 

Kas sa oled kuulnud midagi kompulsiivsest söömishäirest? Tegemist on kõige levinuma söömishäirega. Sellisel puhul inimene lihtsalt tunneb naudingut söömisest, toit on see, mis lohutab ja rahustab, pakub elus tuge ja kindlust. Söömine väljub täielikult kontrolli alt, inimene on võimeline ennast täis sööma, kuni ta ise tunneb, et raske on olla. Ja süüa ka siis, kui kõht pole tühigi. Inimene võib süüa rõõmust või kurvastusest, üksi häbi tundes ja lihtsalt masendusest või igavusest. 

Poes võib ta osta maiustusi ning saiakesi, kuna tal tekib isu nende järele. Erinevalt buliimiast, mille puhul inimene sööb teatud aja jooksul hästi palju, toimub kompulsiivse söömishäire puhul kogu aeg toiduga liialdamine, mis tähendab, et enamikul ajast inimene sööb rohkem, kui peaks.

 

Kuidas teada saada, kas sul on kompulsiivne söömishäire? 

Psühhoterapeutide sõnul, selleks, et teada saada, kas ka sina kannatad selle söömishäire all, tuleb selget vahet teha maiustamisel ning kompulsiivsusel. Kompulsiivsus tekib sageli ühe toidu suhtes, näiteks osade inimeste puhul on selleks suur armastus lihatoitude järele, teised jälle ei suuda pirukaletist rahuliku südamega mööda jalutada ja kolmandad armastavad maiustusi. Tavaliselt on tegemist ebatervislike toitudega, mille söömine lihtsalt aitab hetkeks rahuneda.

Kuidas mõjutab kompulsiivne söömishäire aga tervist? 

Tavaliselt on kompulsiivse söömishäirega inimesed ülekaalulised ning see omakorda võib põhjustada südamehaiguseid, kasvajaid, vererõhu kõrgenemist, kolesteroolitaseme tõusu ning hingamisraskuseid. 

Selleks, et ravi saada, on vaja selgeks teha, millised toidud tekitavad sinus kompulsiivsust ja vältida nende ostmist. Või siis leida endale mõni tegevus, mis aitab söögiisu taltsutada: mine trenni, mediteeri jne. Samuti saab sellisel puhul abi psühholoogilt, kes aitab valida kõige parema ravivõimaluse.