Foto : unsplash / Gaelle Marcel Mitmekülgne toitumine tag...
|
|
Foto : unsplash / Gaelle Marcel |
Mitmekülgne toitumine tagab organismile ka vajaliku koguse valku. Valkudel on organismis väga tähtis roll. Valgud osalevad lihaskudede, naha, luustruktuuri, juuste, karvade ja küünte taastumise juures. Valgud soodustavad seedeensüümide, hemoglobiini, hormoonide ja neurotransmitterite tootmise juures. Valgud aitavad ehitada ja hooldada. Kui sa tagad organismile seda, mida ta vajab, paraneb seedimine ning keha muutub tugevamaks viiruste ja haiguste suhtes.
Päevane valguvajadus on varieeruv. Üldiselt vajab täiskasvanud inimene 0,8 grammi valku 1 kilo kohta päevas. Seega tuleb korrutada oma kehakaal 0,8, et teada saada oma valguvajadust. 55 kilo kaaluva naise päevane valguvajadus on 44 grammi, see aga ei tähenda sugugi, et ta peaks sööma 44 grammi liha. 100 grammi veiselihas sisaldab ainult 27 grammi valku. Päevane valguvajadus võib olla suurem näiteks krooniliste haiguste või intensiivse spordiga tegelevate inimeste puhul. Nende päevane norm peaks jääma 1,2 grammi ühe kilo kohta.
Köögiviljades ja kaunviljades on palju valku. Köögiviljad ei ole just kõige paremad valguallikad aga neid võib võtta lisaks. Taimse päritoluga valk ei ole sama hea kvaliteediga, kui loomse ning on halvasti seedivad. Sellepärast tuleb toituda mitmekülgselt, et tagada kehale vajalik kogus valku.
Köögiviljad, mis sisaldavad valku:
- küüslauk : 6g 100 grammi kohta
- herned : 6 g 100 grammi kohta
- šampinjonid : 5,7 grammi 100 grammi kohta
- spinat : 4 grammi 100 grammi kohta
- rooskapsas : 3,5 grammi 100 grammi kohta
- spargel : 2,7 grammi 100 g kohta
- artišokk : 2,6 g 100 g kohta
- brokoli : 4 g 100 g kohta
- maapähklid : 22 g 100 g kohta
- sojabaasil tofu : 11,5 g 100 g kohta
- rohelised läätsed : 10 g 100 g kohta
- kuivatatud herned : 8g 100 g kohta
- kikerherned : 8 g 100 g kohta
- punased oad : 9,5 g 100 g kohta
-
oad : 7 g 100 g kohta
.png)
Kommentaare ei ole