5 nippi, mis aitavad mälu kauem töökorras hoida

  Foto : unsplash / Keren Felida Kognitiivsete võimete langu...

 

Foto : unsplash / Keren Felida

Kognitiivsete võimete langusega kaasnevad ka muutused mälus ehk siis aju funktsioonide juures. Vanusega kognitiivsed võimed hakkavad langema. Uuringud on näidanud, et inimese mälu, analüüsimise oskus ning mõistmine hakkavad halvenema juba alates 45. eluaastast. 

Mälu tervist on aga võimalik hoida, kui võtta omaks igapäevased harjumused, mis aitavad mälu stimuleerida. 

 

1. Suhtle inimestega

Sotsiaalsed suhted on väga olulised, see aitab stimuleerida intellektuaalset külge. Teiste sõnadega tähendab see seda, et sul tuleb palju väljas käia. Leia aega selleks, et teistega suhelda, kutsu inimesi endale külla, organiseerige ühiseid üritusi jne. Võimalusi on palju. Need tegevused panevad sind oma elu planeerima ning pakuvad sulle palju rõõmu ning rahulolu. 

Üksikul inimesel võib tekkida kiirem ajufunktsioonide langus, millega võib kaasneda dementsuse risk. Üksi olemine muudab närvisüsteemi nõrgemaks ning tekitab soodsa pinna Alzheimeri tõve tekkeks. Sotsiaalne suhtlemine teiste inimestega aitab hoida aju tervena. Katsu leida endale huvialasid, mis sulle meeldivad ja mis sulle huvi pakuvad. Väldi igapäevast stressi, sest pikemaajaliselt võib suur muretsemine hävitada närvirakke ehk neuroneid.

 

 

 

2. Vaata, mida sa sööd

Tihti öeldakse, et tuleb kala süüa. Teised räägivad jälle, et on selliseid vürtse ja maitseaineid, mis on mälu parandavad. Selleks aga, et oma mälu tervist hoida, tuleks süüa nii nagu Vahemeremaades ning võtta kõrvale tükike šokolaadi. 

Toitumine ja mälu on omavahel otseselt seotud. Tervislikud toitumisharjumused ning normaalse kehakaalu hoidmine hoiavad palju ära Alzheimeri tõve riski. 

Toitumise, aju funktsioonide ja mälu vahel on aga otsene seos. Nendel inimestel, kes toituvad nagu Vahemeremaades ehk siis söövad palju oliiviõli, kala, puu- ja aedvilju ning vähe liha ja piimatooteid, on vähem mäluprobleeme, kui teistel. 

Mis puutub vürtsidesse ja muudesse levinud arvamustesse, siis ei ole ükski teaduslik uuring veel tõestanud, et punaste marjade või kurkumi söömine aitaks mälu parandada ehkki mõlemad sisaldavad palju antioksüdante. 

Vahemeremaade dieet on mälu jaoks kasulik, sest ta sisaldab palju antioksüdante ja omega 3 rasvhappeid, mis võitlevad vabade radikaalide tootmise vastu, mis liigses koguses on närvirakkudele ohtlikud. 

3. Söö šokolaadi

Ära muidugi söö tervet tahvlit šokolaadi korraga aga tükike musta šokolaadi iga päev aitab parandada mälu. Šokolaad, nii nagu kohv ja tee, sisaldavad rohkesti metüülksantiine, mis on kasulikud mõningatele aju funktsioonidele (mälu, tähelepanu ja tuju). 

Kakaooad sisaldavad ka flavanoole, mis mõjutavad aju vereringet ning kognitiivseid võimeid, immuunsüsteemi ja õppimisoskust. Flavanooolid on need, mis on kasulikud mälu jaoks, mitte suhkur ja kakao, mis tekitavad lihtsalt hea tuju. 

 

 

4. Liigu palju

Mitmed teaduslikud uuringud on näidanud, et kui inimene liigub palju, siis aitab see hoida ära kognitiivsete võimete aeglustumist. Regulaarne füüsiline aktiivsus stimuleerib vereringet ka ajus. Piisab sellest, et teha harjutusi või liikuda pool tundi päevas selleks, et stimuleerida uute närvirakkude ehk neuronite tootmist kogu oma eluaja jooksul. Kui sa ei saa tegeleda spordiga, siis käi jalutamas või tee aias tööd, ka see hoiab ära kognitiivsete võimete aeglustumise. 

Lisaks sellele tuleb võtta ka aega puhkamiseks. Vähene uni võib tekitada keskendumishäireid või mäluprobleeme. Magamise ajal puhastab aju end kõigest üleliigsest, peamiselt beeta-amüloidvalkudest. Maga vähemalt 7 tundi öösel ning pea kinni oma uneaegadest.

5. Lugemine, aias tegutsemine, käsitöö, meisterdamine

Kõik intellektuaalsed tegevused aitavad hoida mälu erksana tingimusel, et sa ei tunne stressi ega ole pinges ise samal ajal. Kui need tegevused panevad sind end hästi tundma, siis on kõik korras. Tee käsitööd, toimeta aias, meisterda midagi, loe raamatut  ja sa hoiad sellega oma mälu tervist.