Miks me peaksime sääski armastama

Foto : unsplash / Theodor Vasile   Sääsed hammustavad, levit...

Foto : unsplash / Theodor Vasile

 

Sääsed hammustavad, levitavad haiguseid ja ei lase meil öösel magada. Ometi, hoolimata sellest kõigest on ka sääsed kasulikud. Miks siis, isegi, kui nad on nii tüütud, tuleks neid siiski armastada? 

Sääsed on kahetiivaliste (diptera) sugukonda kuuluvad putukad. Nad moodustavad pistesääsklaste (culicidae) perekonna. Sääski on üle 3000 liigi üle kogu maailma ja vastupidiselt levinud uskumusele, ainult 200 sääseliiki nende seast (ja ainult emased) hammustavad inimesi. Sääski leidub igal pool, välja arvatud Islandil ja Antarktikal. 

 

Kas sääsehammustus on ohtlik? 

Enne, kui rääkida sääskede kasulikkusest, tuletame meelde, millist ohtu sääsed võivad kujutada.

Mõned sääseliigid kannavad haiguseid edasi. Tiigersääsed näiteks kannavad edasi:

• Zika viirushaigust
• Chikungunya viirushaigust
• Dengepalavik

 

 

Hallasääsed ehk anopheles gambiae on peamised malaariaparasiidi kandjad. 

Pistesääsklastest metsasääsed (Aedes) ja Haemogogus sääsed levitavad kollapalavikku Lõuna-Ameerika ja Aafrika troopilistel aladel. 

Aga ka teised sääsed levitavad selliseid surmavaid haiguseid nagu Lääne-Niiluse viirus, Jaapani entsefaliit, Rifti oru palavik ja lümfifilariaas. Nakkus ei puuduta üksnes inimesi, sääskede tõttu sureb igal aastal ligi miljon inimest, vaid ka mitmete riikide arengut. 

Sääskede koht toiduahelas

Raske on ette kujutada, et niisugune tegelane nagu sääsk võiks olla oluline bioloogilise mitmekesisuse ning meie ökosüsteemi ellu jäämiseks. Ometi on sääskedel väga oluline roll looduses valitseva toitumisahela juures, olles mitmete erinevate liikide toiduks. 

Kahepaiksed, linnud, nahkhiired, ämblikud, siilid ja mutid toituvad putukatest ning nende vastsetest. Vastsetel on oluline roll orgaanilise ning mineraalse lämmastiku lagundamise juures, toitudes teiste putukate jäänustest. Nii tagavad nad vee filtreerimise ning osalevad taimede leviku juures. 

Siiski pole ainsatki looma või lindu, kes toituks üksnes sääskedest, seega sääskede kadumine ei tekitaks liikide massilist väljasuremist, isegi, kui ta mõjutaks mingil määral mõnede lindude arvukust. Ainuke paik maailmas, kus sääskede kadumine võiks konkreetselt negatiivseid tagajärgi tekitada, on arktiline tundra, kus mõned rändlinnu liigid toituvad ainult sääskedest. 

 

 

Ka sääsed tolmeldavad õisi

Mesilased ei ole ainukesed tolmeldajad. Ka sääsed toituvad mõnede taimede nektarist, isegi, kui nad teevad seda väiksemal määral, kui liblikad või näiteks mesilased. Aga sääsed on näiteks ainsad teadaolevad putukad, kes tolmeldavad kakaopuu õisi. 

Ja lisaks

Mõnedel teadlastel on seoses sääskedega üllatavaid ideid. Mis oleks, kui sääsed, selle asemel, et levitada haiguseid, aitaksid kaasa haigustest vabanemisele. 2018. aastal lasi grupp Brasiilia teadlasi õhku kümneid tuhandeid steriilseid tiigersääski tänu automatiseeritud droonile. Mis selle eesmärk oli? Viljastada nii palju emaseid sääski, kui võimalik, kes on vastutavad haiguste levitamise eest selleks, et muuta nende mune eluvõimetuks ja seega vähendada nende arvukust. Testi tulemused avaldati 2020. aastal väljaandes Science and Robotics ning nad näitasid, et ainult 3 katsega saadi tulemuseks üle 50% steriilseid mune, ehk siis tulemus oli väga hea. 

Jaapani teadlased avastasid aga, et veel 48-tundi peale seda, kui sääsk on verd imenud, on võimalik tuvastada veres leiduvat DNA'd. See võib aga aidata politseil tuvastada neid, kes viibisid kuriteo paigas. Tulevikus võib see olla piisavaks asitõendiks, mida kohtus arvesse võetakse.  

Allikas: Geo.fr