Naistele : kuidas oma südame tervist hoida

Foto : unsplash / Robina Weermeijer   Üsna levinud on sellin...

Foto : unsplash / Robina Weermeijer

 

Üsna levinud on selline arvamus, et südamehaigused puudutavad rohkem mehi, kui naisi. Tegelikult see nii ei ole. Südame-veresoonkonna haigused on peamised surmapõhjused just naiste seas. 

Naiste süda on väiksem, kui meestel ja pärgarterid on väiksemad. Südame löögisagedus on aga kõrgem, sellepärast peavad naised eriti palju tähelepanu pöörama oma tervislikule seisundile: suur ja kestev väsimus, seedperobleemid, survetunne rinnus või südamekloppimine.

Tuleb ka arvesse võtta seda, et infarkti sümptomid pole naiste puhul samad, kui meeste juures. Veerandikul naistest ei ole olnud klassikalisi infarktieelseid sümptomeid. Mõnikord on need sümptomid jäänud kahe silma vahele. 

 

Vaata, mida teha selleks, et hoida oma südame tervist

 

Lõpeta suitsetamine

Suitsetamine tõstab vererõhku, kahjustab veresoonte ja arterite seinu ning kiirendab südamerütmi. Suitsetamine alandab ka hea kolesterooli taset. 

 

Valva oma kolesterooli taset

Toitumine on südame tervise alus, seega on tähtis õigesti toituda. Süüa tuleb tervislikult ja mitmekesiselt. Liigne kolesterool on südamele kahjulik, selleks on vaja regulaarselt mõõta oma kolesterooli taset. Kolesterooli mõõtmise juures tuleb arvesse võtta, et on olemas hea ja halb kolesterool.

• Suure tihedusega lipoproteiinid (HDL) on hea kolesterool, mille roll on ära hoida arterilubjastust. HDL viib organitesse kuhjunud üleliigse kolesterooli tagasi maksa, et seda väljutada.
• Väikese tihedusega lipoproteiinid (LDL) ehk siis halb kolesterool. Erinevalt heast kolesteroolist, jõuab LDL kõikidesse organitesse, kaasa arvatud arteritesse ning soodustab veresoonte kahjustumist.

 

 

 

Valva oma kehakaalu

Ülekaal on peamine südamehaiguste riskifaktor. Sellepärast on vaja oma kaalu kontrolli all hoida, arvutades välja kehamassiindeksit. 

 

Mõõda oma vererõhku

Vererõhk tähendab vere rõhku arterites. Sellepärast on tähtis seda mõõta regulaarselt. Samuti on vajalik meeles pidada, et südamehaiguste risk tõuseb vanusega: eriti peale 45. eluaastat meeste seas ning peale 55. eluaastat naiste seas. 

 

Liigu palju ja tegele tervisespordiga

Teaduslikult on tõestatud, et liikumine ning tervisesport aitavad alandada südamehaiguste riski. Jalgsi kõndimine, rattaga sõitmine ja ujumine teevad ainult head. Selleks, et süda oleks terve ning hea tervise juures, tuleb olla võimalikult aktiivne. Regulaarne jalgsi kõndimine alandab 15% kõrgvererõhutõve riski. 

 

 

 

Väldi stressi

Pereprobleemid, rahamured, töömured, tervisemured... Stressiallikaid on palju ja erinevaid. Eriti praegusel perioodil. Ja see võib mõjutada sinu une kvaliteeti. Unepuudust seostatakse aga erinevate terviseprobleemidega, mille alla käivad ka südamehaigused. Selleks, et seda ennetada, võib aidata jooga või mediteerimine. 

 

Pärilikkus

Kas su perekonnas on ette tulnud südamehaiguseid? Kui see nii on, siis pead sa seda võtma, kui riskifaktorit. 

 

Tunne sümptomeid

Tugev valu rinnapiirkonnas võib olla märgiks lähenevast infarktist. Alati aga see nii ei ole. On olemas ka teisi sümptomeid:

• Hingeldamine
• Iiveldus, oksendamine, higistamine
• Väsimus või nõrkus
• Kaela- või lõualuu valu
• Ärevushäire