Töökiusamine

  Foto : unsplash / Ben White Töökiusamine on küll seadusega...

 

Foto : unsplash / Ben White

Töökiusamine on küll seadusega karistatav aga emotsionaalset kiusamist töö juures on ikka veel keeruline tõestada. Kiusamise ning ahistamise all kannatavad inimesed muutuvad kergeks saagiks, kes murduvad vähehaavalt vaimselt ja füüsiliselt korduvate ja hästi sihitud verbaalsete löökide all. Milliseid tõendeid võivad töökiusamise all kannatavad inimesed tuua, et neid kuulataks ja usutaks? 

On esmaspäeva hommik. Nädalavahetus on jäänud selja taha. Marek (nimi muudetud) vaatab, kuidas ta kolm last kooli lähevad ning seejärel  ütleb head-aega naisele, kes tööle sõidab. Ta asetab ühe kirja suure toa lauale, läheb garaaži  ja poob ennast üles. 

Oma hüvastijätusõnumis kirjeldab ta töö juures aset leidnud kiusamisest ühe kolleegi poolt. Personalijuhi poolt lisaks kõigele. Kes oli oma ametikohale asunud kõigest pool aastat tagasi. 6 kuud ainult! Need 6 kuud olid Mareki jaoks kõige hirmsamad. Marekil olid toredad lapsed, hea naine, ta kodu oli tema kindlus, millele tänu ta nii kaua vastu pidas. Ent kiusamine töö juures läks ainult hullemaks, rünnakud tema isiku pihta olid aina agressiivsemat laadi, kirjeldab üks tema töökaaslastest. Võideldes pisaratega, räägib seesama töökaaslane sellest draamast, mis nüüd juba 5 aastat tagasi aset leidis. Ei tema ise ega teised töökaaslased saa sellest sündmusest kunagi üle. Peale seda, mis juhtus, nägi ta teisi kolleege järjest vaimselt murdumas. Kõik töötajad said psühholoogilist nõustamist ning personalijuht vallandati päevapealt.

 

 

Kuidas see sai aga alguse? Kõigepealt hakkas personalijuht tegema märkuseid Mareki töö aadressil, andes mõista, et mehe töö ei ole kvaliteetne, ei vasta firma ettekujutlusele, on mõttetu... Seejärel võttis personalijuht rünnakute ning pilgete alla lisaks Mareki tööle mehe enda isiku, tema ideed ja mõtteviisi. "Su tööd pole kellelgi vaja, vaata, kuidas sa töötad!" muutus : "Sa oled mõttetu, vaata, milline sa oled!". 

"Kas sa oma peaga oskad mõnikord mõtelda? " 

"Ma ei suuda mõista, kes sind küll palkas siia!"

Jne, jne.  

Töökiusamist iseloomustavad alandamine, alaväärtustamine ja isiku põlgamine. 

 

Inna (nimi muudetud) kannatab juba 4 aastat ülemuse poolt aset leidva kiusamise all. Inna ülemus on arhitekt, kes juhatab oma ettevõtet. Innat tööle võttes ütles ülemus, et nende kollektiiv on nagu pere, mille liikmed teineteist alati toetavad. Innale tundus sel hetkel nagu ei saakski ta paremat ülemust endale tahta, tõsi, ülemus oli hästi laheda olemusega, tegi järeleandmisi jne. Kiusamine tekkis nende suhtesse aga tasapisi, nii peenelt, et Inna isegi sellest kohe aru ei saanud. 

Näiteks koosolekutel võis ülemus täiesti vabalt naerda, sest ta leidis Inna küsimused lihtsalt naiivsed või täiesti üleliigsed. Sellega sai alguse pikk ja raske periood, mille jooksul Inna mitu korda oma ülemuselt kuulis, et ta ei ole loodud selle ameti jaoks, on liiga nõrga iseloomuga jne.

Alandavaid märkuseid aina sadas. Iga märkus on aga nagu valus löök vastu nägu. 

Kord isegi suutmata oma vihahoogu kontrollida, ütles Inna ülemus talle teiste ees, et kui ta oleks tema tütar, ta oleks teda juba ammu korrigeerinud. 

Inna hakkas tasapisi kahtlema oma võimetes ja oskustes, oma hariduses.... Kõiges. Ja kuna ta hakkas iseennast kõiges süüdistama, otsides endas vigu, ei julgenud ta ka teist tööd otsida. Inna ülemus aga käitus nagu ämblik oma saagiga.

 

 

Mõnikord kasutavad kiusajad oma võimu selleks, et ohvritele survet avaldada selleks, keda nad ära kasutavad või ähvardavad töökohast ilmajäämisega.

Töökiusamise tagajärjel on Inna kaotanud palju enesekindlust, mis kajastub ka tema eraelus. Igasuguste valikute langetamine on muutunud raskemaks, ta kannatab masenduse all. 

Tööle minnes ei tunne ta mingit rõõmu, ta läheb kohusetundest. Sest peab. Ta tunneb end tühjaks pigistatuna. Tal on tunne, et ta ei näe ega kuule midagi, mis ta ümber toimub. Mõnikord ei tea ta isegi, mis päev hetkel on. 

Tal oli tunne nagu läheks ta hulluks. Ta peas oli kõik segi. Ta hakkas kaalu kaotama ning veetis järjest unetuid öid. 

Praegusel hetkel saab Inna psühholoogi abi, kes aitab tal olukorrast välja tulla.

Sageli satuvad tööalase kiusamise ohvriks just noored, värskelt õpingud lõpetanud naised, kes tööturul alustavad. Neil puuduvad vajalikud kogemused ja vastupidavus, mis aitaks neil seista kiusamise vastu. Tihti langevad kiusamise ohvriks just nõrgemad inimesed, kes pole emotsionaalselt valmis selliseks vägivallaks. 

Samuti võetakse sihikule tihti isiklike probleemidega naised: vallalised emad, lahutatud naised, pereprobleemidega naised jne. Kõige parem oleks üldse mitte rääkida oma isiklikust elust ja probleemidest kõrgemalseisvatele isikutele, kes võivad saadud infot hiljem ära kasutada kas ähvardamiseks või ründamiseks.

Seejärel tuleb töökiusamise all kannatavate ohvrite seas ette karjääri lõpus olevaid naisi, pensionieelikuid, seda eriti erasektorites. Neist soovitakse tihti lihtsalt lahti saada, seega surve avaldamine on lihtsalt võimalusi panna neid vaimselt murduma. 

 

 

Milliseid tõendeid aga sellel puhul kasutada? Mis aitaks? 

Hoidke alles tõenditena kõik kirjalikud faktid. Kõik vahetatud meilid või sõnumid, mida võib kasutada tõenditena.

Samuti tööajaväliselt saadetud meilid (väga hilisel ajal), mis kuuluvad samuti tõendite alla, sest tegemist on ületundidega.

Kõik need tõendid võimaldavad tuvastada kiusaja profiili. 

Samuti on väärtuslikuks infoks eelmiste töötajate kaebused, kes on eelnevalt kiusamise ohvriks langenud. 

Tunnistust võivad anda ka ettevõtte kliendid, pere, sõbrad ja lähedased, tuues tõendiks saadetud kirju ja vestlusi.

Ka tervislik tõend, mis kirjeldab inimese vaimset ja füüsilist seisundit, on lisatõend.

 

Kuidas jääb videosalvestistega ja lindistamistega? 

Ilma inimese nõusolekuta ei tohi eraruumides salvestada ega lindistada, tegemist on seaduserikkumisega. Seega ei ole tegemist arvestatava tõendiga. Ettevõtte turvakaamerasse jäänud salvestised võivad osutuda aga vajalikeks tõenditeks, mis on lubatud ning kindlad. Tänu nendele on võimalik jälile jõuda seksuaalset või füüsilist laadi ahistamisele.

 

Ja mis edasi? 

Sageli katsub süüdistatav ümber lükata kõiki tõendeid, kutsudes tunnistust andma ka teisi kolleege, pidades süüdistusi selgeks valeks. 

 

Tuleb meeles pidada, et töökiusamise all olev inimene ei saa sageli ise sellest aru, mis temaga toimub. Ta tunneb end süüdi ja hakkab iseendast süüd otsima. Hea, kui ka teised märkavad seda, mis nende ümber toimub ning kuidas teiste töötajatega käitutakse. 

Ärge unustage väärtustada ning aidata neid, kes seda vajavad.