{ads}

HIDE

Viimased

latest

14 märki, mis viitavad sellele, et sa ei liigu piisavalt

  Foto : unsplash / JESHOOTS.COM  Liikumine on tervise j...


 

Foto : unsplash / JESHOOTS.COM

 Liikumine on tervise ja ilu pant. Seda on kõik juba ilmselt kuulnud. Vaata, millised 14 märki viitavad sellele, et sa ei liigu piisavalt.

Kui sa oled pigem istuv viimasel ajal ja sulle meeldib veeta palju aega mõne ekraani taga, siis on õige aeg seda muuta.

Regulaarne liikumine ja füüsiline tegevus parandavad ka füüsilist vormi. Aga mis on füüsiline vorm? Tegemist on füüsiliste omaduste kogumikuga nagu vastupidavus, jõud, kiirus, paindlikkus ja tasakaal. Hea füüsiline vorm aitab sul igapäevases elus tegeleda oma toimetustega ilma, et sa seejuures liialt väsiksid ja teha tervisesporti. 

Miks on tähtis liikuda? 

Liikudes kannad sa oma keha eest hoolt. Kui sa liigud regulaarselt, siis on sul parem vastupidavus, suurem lihasjõud, sa ei väsi nii ruttu peale pingutusi ning sul on tugevam luustik. Lisaks sellele ei too liikumine ainult füüsilist kasu. Liikumine aitab ka:

  • Tuju parandada : igapäevane füüsiline aktiivsus aitab alandada ärevushäireid ja depressiooni
  • Tervist hoida : tervisespordiga tegelemine on kasulik tervisele. Liikudes alaneb erinevate haiguste risk (südamehaigused, kõrge vererõhk, vähk, diabeet, osteoporoos...).
  • Võidelda istuva eluviisi vastu : liiga istuv eluviis tähendab, et sa istud liiga või pikutad liiga palju. Sa liigutad ennast minimaalselt. Isegi, kui sa teed harjutusi, ei ole tervisele kasulik, kui sa
    istud liiga kaua pikka aega.
 
  • Foto : unsplash / Chase Chapell

Soovitused

Ideaalselt oleks väga hea, kui sa liigud vähemalt pool tundi iga päev. Sa ei pea tingimata spordiga tegelema. Kõik vahendid, mis võimaldavad sul liikuda, on teretulnud. Mine trepist, selle asemel, et lifti kasutada. Käi jalgsi või sõida rattaga, selle asemel, et autoga minna. Ja jaluta iga päev. Ja veelgi parem, kui sa tegeled ka tervisespordiga regulaarselt. 

Millised märgid viitavad sellele, et sa ei liigu piisavalt? 

1. Sa kannatad kõhukinnisuse käes

Kui sa liigud, siis liigub ka jämesool ja selle tõttu muutub ka väljaheite väljutamine lihtsamaks. Alakehalihaste ja vahelihase toonus on samuti oluline seedekulgla jääkainete väljutamiseks. Regulaarne harjutuste tegemine võib sellel puhul aidata.  

2. Liigestes on jäikus

Valusad liigesed, mida on raske liigutada, võivad mõnikord olla sümptomiteks sellistest põletikulistest haigustest nagu artriit ja auto-immuunne haigus. Liigesed muutuvad kangeks, kui sa neid palju ei liiguta. Treeni oma liigeseid selleks, et nad sind kannatama ei paneks. 

 

 

3. Sa hingeldad kogu aeg

Lihased muutuvad nõrgemaks, kui sa neid ei kasuta, eriti just need lihased, mis aitavad kopse sisse ja väljahingamisel. Kui sa ei treeni neid tihti, siis kaotavad need lihased oma jõu. Mida vähem sa liigud, seda rohkem sa hingeldad. Ja seda ka lihtsaid kodutöid tehes. 

4. Sa oled halvas tujus

Liikumispuudus ei riku ainult su füüsilist tervist. See võib ka tõsta ärevushäireid ja depressioonitunnet. Liigu palju, siis parandad sa oma vereringet. Ning liikumine parandab ka tuju ja enesehinnangut. 

5. Sul ei ole energiat

Kui sa tunned enamiku ajast letargiat peal olevat, siis tea, et füüsiline tegevus toob sulle vajalikku hapnikku ning toitaineid kudedele Kui sa veedad enamiku oma ajast istudes, siis ei saa su koed piisavalt kütust, mida nad vajavad normaalseks funktsioneerimiseks 

6. Su ainevahetus on aeglustunud

Kiire ainevahetusega inimesed liiguvad rohkem, isegi, kui nad teevad selleks ainult paar harjutust Mida aktiivsem sa oled, seda rohkem sa kaloreid põletad iga kord, kui sa liigud 

 7. Sa kannatad unetuse all

Kui sa ei jaksa enam lambaid õhtul lugeda voosid, siis liigu nii palju, kui võimalik päeva jooksul. Kui sa liigud palju ja regulaarselt, jääd sa rutem magama ja su une kvaliteet paraneb.

 

Foto : unsplash / Keren Fedida

 

8. Sa unustad asju

Regulaarne liikumine paneb keha kasutama rohkem keemilisi aineid, mida kutsutakse kasvufaktoriteks. Nad stimuleerivad aju veresooni. Mida rohkem verd ajju jõuab, seda rohkem suudad sa mõtelda, meeles pidada ning otsuseid vastu võtta. 

9. Su vererõhk on kõrge

Kui sa veedad enamiku oma ajast istudes, siis tõuseb südamehaiguste risk. Su vererõhk võib muutuda kõrgemaks ja sellega koos kasvab südame-veresoonkonna haiguste oht.

10. Sa kannatad eeldiabeedi käes

Kui sa liigud regulaarselt ja piisavalt iga päev, suudab su organism paremini kontrolli all hoida veresuhkru taset. Stabiilne veresuhkru tase hoiab eemal diabeediriski. 

 

 

11. Sa kannatad seljavalu käes

Liikumise puudus muudab nõrgemaks neid lihaseid, mis toetavad selga. Tee harjutusi selle jaoks, et tugevdada oma lihaseid. Kõige paremad on siin kõik sirutusharjutused. 

12. Sa tahad kogu aeg näksida

Sageli arvatakse, et mida rohkem liikuda, seda rutem läheb kõht tühjaks aga tegelikult on see pigem vastupidi. Jalgrattaga sõitmine, ujumine, käimine ja jooksmine alandavad söögiisu. Need spordialad muudavad mõningate söögiisu hormoonide taset kehas.

13. Sa oled tihti haige

Uuringud on näidanud, et mida rohkem sa liigud, seda väiksem on võimalus, et viirushaigused sind kimbutama tulevad. Igapäevane liikumine aitab sul tugevdada oma immuunsust. 

14. Su nahk on tuhmim

Kui su nahk on muutunud tuhmiks, siis võib selle põhjuseks olla liikumise puudus. Uuringud on näidanud, et mõõdukas liikumine stimuleerib vereringet ning immuunsust, mis aitab nahal jääda nooruslikuks ning säravaks. 

 


© 2021 Sisu kopeerimine keelatud!

 


Kommentaare ei ole