Veepaast : mille jaoks see hea on ja kuidas seda teha?

Foto : unsplash / Maddi Bazzocco      Kas see ikka on nii h...

Foto : unsplash / Maddi Bazzocco

 

 

 Kas see ikka on nii hea mõte, kui keha puhastamise või kaalu kaotamise eesmärgil paar päeva üldse ilma söömata olla? Mida kujutab endast veepaast? 

Viimasel ajal räägitakse igasugustest paastuvormidest. Keha mürkainetest puhastamiseks ja kaalu kaotamiseks on erinevaid võimalusi. 

 

Mis on veepaast? 

Nii nagu nimest välja võib lugeda, tähendab veepaast seda, et paari päeva jooksul loobutakse igasugusest toidust. Erinevalt kuivast paastust, jätkatakse veepaastu ajal vedeliku tarbimist, kas siis tavalise vee kujul või siis taimetee ja puljongi näol. Kuiva paastu puhul ei jooda isegi vett. Selleks, et veepaastust kasu oleks, peaks paastuma vähemalt 5-päeva jooksul. Aga milleks ta hea on? Paastu eesmärk on stimuleerida enesetervendamisvõimet lastes seedesüsteemil puhata ning puhastada keha põhjalikult samal ajal. 

 

Kas veepaast võib stimuleerida enesetervendamisvõimet? 

Tuleb arvesse võtta, et seedimiseks on vaja palju energiat. Sellel ajal, kui keha tegeleb seedimisega, ei saa ta täita teisi tähtsaid funktsioone : keha puhastada ja väljutada kõike, mida vaja (toksiine, surnud või haigeid rakke, selliseid võõrkehasid nagu viirused jne) ning parandada seda, mida vaja. Kehal on aga võime paraneda ja end hoida. Seda on näha näiteks sellest, kui ruttu haav kinni kasvab. Keha suudab aga end parandada ja puhastada ainult puhkeperioodil. See tähendab aga seda, et pidev näksimine, stress ning unepuudus saastavad tasapisi organismi ning põhjustavad immunsüsteemi nõrgenemist ning suuremat vastuvõtlikust erinevatele haigustele. Paastudes lased sa oma seedesüsteemil puhata ja annad seega võimaluse kehal ise ennast parandada ning puhastada. See on väga hea võimalus, kuidas iseenda eest hoolt kanda. See sarnaneb kevadisele suurpuhastusele, ainult, et seda teed seda omaenda organismi heaks. Vanasti oli paastumine inimeste elu osa, eriti religioosses plaanis. Tänapäeval peavad paljud seda üleliigseks ehkki tegemist on kõigest keha hügieeniga. 

 

 

 

 

Veepaast, mis aitab keha põhjalikult puhastada

Paastumine tähendab toidust loobumist ja selletõttu peab organism energia saamiseks ammutama suhkru reservidest (glükoos). Glükoos on vajalik organismi ning aju funktsioneerimiseks. Alustades veepaastuga, hakkab keha kasutama veres ringlevat suhkrut. Kui see varu on otsas (see protsess võtab kõigest paar tundi), läheb organism teise reservi kallale ehk siis maksast energiat otsima. Üheainsa päeva jooksul on ka see varu ära kasutatud ning keha hakkab otsima glükoosi rasvhapetest (lipiidid) et ise oma glükoosi valmistada. 3 - 5 päeva pärast (olenevalt inimesest), hakkab keha "sööma" omaenda rakke glükoosi ning rasva puudumise tõttu, seda seisundit kutsutakse autolüüsiks. Õnneks on keha aga nii intelligentne, et ta ei ründa elutähtsaid organeid. Ta kasutab haigeid, kulunud ja anomaalseid rakke kõigepealt. Seega leiab aset sügav rakkude puhastus. Seda on hästi näha tsüstide puhul. Keha lihtsalt hävitab nad selleks, et toota endale energiat. Seega on veepaast väga kasulik nii keha, kui ka vaimu jaoks. Sest see keha detoks toob kaasa ka stressitaseme alanemise ning üldise heaolu. 

 

Veepaast - kuidas seda läbi viia? 

Veepaastu ei tohiks teha päris ükskõik kuidas ega alustada üleöö. Hea oleks alustada veepaastu tasapisi ning võtta oma menüüst mitme päeva jooksul enne paastuga alustamist välja erinevaid toidukategooriad (puuviljad, aedviljad, teraviljad, proteiinid jne). Tähtis on puhastada keha sellest, mis seedekulglasse jääb (ehk siis väljaheidetest). Paastu lõpp on samasugune : ei tohi kohe üleöö uuesti sööma hakata, see oleks liiga ränk seedesüsteemi jaoks. Paastu lõppedes tuleks tasapisi hakata keha söömisega harjutama. 

Paastusid on olemas erinevaid ja neil on erinev pikkus. Selleks, et veepaastust aga kasu saada, peaks ta kestma vähemalt 5 päeva. Ideaalselt võiks veepaastu läbi viia kord aastas. Võimalik on ka teha lühikest paastu ühe päeva jooksul, eesmärgiga lasta seedesüsteemil puhata. 

 

 

 

 

Millist vett juua veepaastu ajal? 

Ilmselt on see kõige esimene küsimus, mis seoses veepaastuga pähe tuleb. Tänapäeval on kaubanduses saadaval nii palju erinevaid mineraalvee sorte ning raske on leida sobivamat. Tähtis on valida vesi, mille mineraalisisaldus on madal. Tavaline kraanivesi on samuti väga hea. 

 

Veepaast, kuidas tervisespordiga jääb?

Veepaastu põhimõte seisneb muidugi selles, et selle ajal tuleb tarbida üksnes vedelikku. Kõrvale võib juua aga ka suhkruta teed, köögiviljapuljongit või lahjendatud mahla. Tähtis on, et keha saaks piisavalt vedelikku, mida ta vajab organismi puhastamiseks ning selleks, et halba enesetunnet ei tekiks. Kui sa tunned paastu ajal nõrkustunnet, siis on see täiesti normaalne, eriti juhul, kui sa paastud esimest korda. Seega ei sobi paastumine treenimisega, sest kehal tuleb lasta lihtsalt puhata. Paastumise ajal ei saa jätkata normaalset elu. Paastumine on puhkeaeg ning söömata olemine ei võimalda jätkata tavalisi toiminguid (töö jne). Nii kurnad sa end lihtsalt ära. Samas lihtsalt päev otsa pikali olemine ei ole ka hea mõte. Sest paastumine paneb kehas liikuma erinevaid toksiine, mida on vaja väljutada. Ja selleks oleks hea liikuda ning viibida värskes õhus. Või siis liituda mõne paastulaagriga. 

 

 

 

 

Millised on paastumise vastunäidustused? 

Paastuda ei tohiks kergekäeliselt ning hea oleks pidada eelnevalt nõu spetsialistiga. Veepaastu ajal hakkab organism otsima glükoosi maksast ning rasvadest, kuni moodustub see, mida me kutsume ketoonkehaks. Mis tekib rasvade lagunemise tagajärjel. Liigne kogus ketoonkehi veres võib tekitada peavalu, iiveldust, valu, vistrikke, unetust, tugevaid emotsionaalseid tundeid jne. Mõnikord võib see seisund muutuda ohtlikuks. Sellepärast on tähtis pidada nõu spetsialistiga, kes oskaks vajadusel aidata. Veepaast ei ole kõigile soovitatav. Kindlasti on ta vastunäidustatud rasedatele ja imetavatele naistele. Samuti ei ole veepaast soovitatav inimestele, kes on liiga kurnatud. Paastumise jaoks on vaja natuke jõudu. Ka on veepaast vastunäidustatud psühhiaatriliste probleemidega inimestele ning nendele, kellel on toitumishäired. Mis puutub terviseprobleemidesse, siis see sõltub haigusest ja jällegi tuleb nõu pidada arstiga. Samuti liigse ülekaalu käes kannatavad inimesed peaksid olema ettevaatlikud, sest nagu me eelnevalt nägime, hakkab keha rasvavarudest endale glükoosi tootma. Rasvavarud sisaldavad aga ka suurt kogust toksiine ja jääkaineid. Kui panna kõik see keha ringlema, võib see tekitada mürgitust. Mida suuremad on rasvavarud, seda suurem on risk. 

 

Veepaast kaalu kaotamise eesmärgil : hea või halb mõte? 

Kaalu kaotamiseks paastuvad paljud inimesed. Aga kilodest lahti saamiseks ei tohiks keha näljutada. Veepaastu eesmärk on siiski keha puhastamine ja ravimine. Aga loomulikult kaovad paastu ajal ka paar üleliigset kilo. Aga need on kilod, mis tulevad peale paastu kohe tagasi niipea, kui inimene taas normaalselt sööma hakkab. Selleks, et üleliigsed kilod kaoks päriselt, on vaja muuta oma toitumisharjumusi, tegeleda tervisespordiga ja kontrollida oma stressitaset. Ja nagu eelnevalt mainitud, ei ole paastumine soovitatav ülekaalus olevatele inimestele, sest see võib põhjustada enesemürgitust.