Ühel päeval sa kahetsed, et sa tal minna lasid

Selgub, et kui mees jätab oma kaaslase maha, siis mingi aeg hiljem hakkab ta seda kahetsema. Alles hiljem jõuab talle kohale, kui täh...

Selgub, et kui mees jätab oma kaaslase maha, siis mingi aeg hiljem hakkab ta seda kahetsema. Alles hiljem jõuab talle kohale, kui tähtis koht oli sellel naisel tema elus ja võib juhtuda, et ta üritab teda tagasi saada. See võib juhtuda mõni nädal või kuu peale lahku minemist ent siis pole enam midagi teha. Kõik ei lähe nii lihtsalt, nagu ta seda sooviks.

Tavaliselt usub mees, et naine teda igavesti armastab tingimusteta. Ja et tema võib teha mida tahab.

Sest see naine ju oli alati tema jaoks olemas, ta kuulus ju talle, ta elas ju mehele. Ehkki mees talle vähem aega kulutas, kui oma sõpradele.

Ühel päeval mees ärkab ja saab aru, et naist enam tema kõrval ei ole ja tõenäoliselt ei näe ta teda enam ühelgi hommikul enese kõrval. Sest naine on enesele valinud kellegi teise. Mees võib teda kunagi juhuslikult kohata aga sellest on naisel ükskõik. Võib-olla naine isegi ei märka teda, sest ta on palju õnnelikum oma tõelise armastusega. Naine sarnaneb sellele õnnelikule noorele naisele, keda mees kord armastas ainult, et nüüd on ta kellegi teisega.

 

 

 

 

 

 

 

 

Ja naine ei vaata teda enam, ei vaata nii, nagu ta seda enne tegi. Tema süda ei kuulu enam mehele. Ja mehe pilk ei tee talle enam midagi. Sest ta mõistis, et mees ei ole võimeline teda armastama nii nagu tema meest armastas ja sellepärast valis ta kellegi teise. Ja ta on palju õnnelikum nüüd. Mees näeb siis, kui enesekindlam naine nüüd on.

Ja kui ta näeb naise enesekindlust, hakkab ta kahetsema. Ta tahaks end lüüa, sest ei osanud naist õieti armastada nii nagu too seda vääris. Ta kahetseb, et kaotas naise, kes tahtis ainult teda armastada. Ta kahetseb seda siirast ja omakasupüüdmatut armastust.

Sest see naine oli alati valmis teda ära kuulama ja talle tähelepanu pöörama. Ehkki mees helistas talle harva, sest ta uskus, et sellel pole vahet.
Kahetsuste aeg.

Ja siis ta annab kiusatustele järele. Mees vaatab siis vanu fotosid ja meenutab möödunud ühiseid mälestusi. Ta mäletab koos veedetud häid aegu. Nüüd oskaks ta seda kõike hinnata ehkki siis ei viitsinud ta pingutada. Nüüd hakkab ta nägema kõiki neid väikeseid asju, mida naine tema heaks tegi. Siis alles näeb ta, kui palju naine tema jaoks ära tegi ja kui loll ta oli, et ta lasi tal minna.

 

 

 

 

 

 

 

 

Peale kahetsusi tulevad südametunnistuspiinad.

Ta hakkab igatsema neid hetki, kui naine talle üllatusi valmistas või mõne kingituse tegi. Neid hetki, mil naine talle kordas, kui palju ta teda armastab. Ja neil hetkedel tunneb mees, et võib -olla ei armasta mitte keegi teine teda iialgi niipalju. Ta muutub kurvaks, sest ta on kaotanud naise, kes andis talle palju rohkem, kui ta vastu sai. Ta kahetseb, et kaotas naise, kes teda niipalju armastas.

Ja ta peab edasi elama oma kurbusega. Ta uputab end oma kahetsuste merre, sest ta ei saa teha mitte midagi, et teda tagasi saada. Naine läks oma eluga edasi ja on nüüd õnnelik.

Ja mees on see, kes kaotas. Ta peaks oma eluga edasi minema aga see on palju raskem, kui ta seda arvas. Sest ta ei saa üle inimesest, kes teda nii palju armastas. Naine oli ainuke. Ja ta lasi tal minna.