9 asja, mida teada kartulite kohta

Foto : unsplash / Eric Prouzet     Võib õigusega öelda, et ...

Foto : unsplash / Eric Prouzet

 

 

Võib õigusega öelda, et kartul on eestlaste üheks põhitoiduks ja väga suure au sees meie toidulaual. Kartulit süüakse keedetult, praetult ja aurutatult. Kartulist valmistatakse friikartuleid ja krõpse. 

Tundub nagu teaksime me kartulite kohta kõike aga tegelikult võib-olla on fakte, mida sa siiski kartulite kohta veel ei tea.

 

Kartulit võib süüa ka koorimata

Kui kartulid on korralikult pestud, võib neid keeta ka ilma koorimata. Ja see on isegi soovitatav, sest nii säilivad kõik vitamiinid, mineraalsoolad ja isegi maitse on parem.  Samuti ei ole soovitatav kartuleid vees enne leotada, sest nii kaovad kõik toiteväärtused.

Kartuli söömine ei tee paksuks

100 g kartulit sisaldab 80 kalorit. Ja seda tänu sellele, et kartulis on 80% vett. 

Olenevalt kartulisordist sisaldavad kartulid komplekseid süsivesikuid ehk siis tärklist. Lisaks leidub kartulites natuke valke ja kiudaineid, vitamiine, mineraale ja mikroelemente. Seepärast on kartul tervisele väga kasulik, loomulikult tingimusel, et vältida kartuli praadimist ja õlis küpsetamist. Seega kartulite söömine ei tee paksuks. 

 

Vana armastatud dekoratiivtaim

16. sajandi esimesed botaanikud  hindasid kõrgelt kartulitaimi. Sellel ajastul aga kartulit toiduna ei tarvitatud, huvi pakkusid ainult kartuli ilusad valged, roosad või lillakad õied. Sellepärast kasvatati kartulitaimi aias ainult dekoratiivsel eesmärgil. Seega miks mitte kaunistada kartulitaimedega oma rõdu! 

Gluteenitalumatuse korral lubatud

Lisaks sellele, et kartul sisaldab vähe kaloreid ja palju vitamiine ning teisi tervisele kasulikke aineid, ei sisalda kartulid gluteeni. Seega on nad sobivad nende toidulauale, kellel on gluteenitalumatus. Kartulid sobivad kõigile! 

Vanasti usuti, et kartulid levitavad leeprat

17. sajandil sajandi alguses kahtlustati kartuleid leepra levikus. Alles hiljem tõestati, et see on täiesti vale. Lisaks sellele avastati, et suure viljaikalduse ning sellest tingitud näljaperioodi ajal 1770. aastatel ajal oli kartulist suur abi.

 

 

 

 

 

Kartulikultuur on väga kõrgel kohal maailmas

Maailma põllumajanduses on kartuli tootmine neljandal kohal peale nisu-, maisi- ja riisikasvatust. Eestis jääb kartulite tootmine aastas 130 000 tonni ümber olenevalt aastast. 

Kartulitel on silmad

Kartulite silmad on väikesed mustad punktid koore peal, mis tegelikult on pungad. 

Kartulisordid

Erinevate aretustööde tulemusena on maailmas üle 5000 kartulisordi. Seega on alati võimalik uusi sorte proovida. 

Eestlastepõhitoit

Keskmiselt söövad eestlased 100 kilo kartuleid aastas.