S elles artiklis pole juttu mütomaanidest. Psühholoogiline termin mütomaan tähendab isikut, kellel on haiglane kalduvus valeta...
Selles artiklis pole juttu
mütomaanidest. Psühholoogiline termin mütomaan tähendab isikut, kellel on
haiglane kalduvus valetada ja rääkida väljamõeldud lugusid. Mütomaania on
patoloogia erinevalt tavalisest valetajast.
Tavaliselt ei ole sellist inimest, kes kunagi valetanud ei oleks ent väikesed hädavaled selleks, et mitte teisele inimesele haiget teha on täiesti lubatud ja jäävad normaalsuse piiridesse. Kui aga valet kasutatakse sooviga varjata infot, siis on juba teine lugu.
Vale võib lõhkuda inimsuhet.usaldust ja isegi tuua kaasa rahakaotust juhul, kui usaldada valet inimest. Kuidas aga eristada valet rääkivad inimesed teistest?
Valetajatel on kombeks kasutada tüüpilisi lauseid.
1. Ausalt ka/ Et tõtt rääkida
Inimesed ju räägivadki tavaliselt tõtt aga valetaja peab ütlema: "Et olla täiesti aus sinuga," et anda tõepära mõnele kahtlasele loole. Tavalistel inimestel pole vajadust seda lauset kasutada.
Tavaliselt ei ole sellist inimest, kes kunagi valetanud ei oleks ent väikesed hädavaled selleks, et mitte teisele inimesele haiget teha on täiesti lubatud ja jäävad normaalsuse piiridesse. Kui aga valet kasutatakse sooviga varjata infot, siis on juba teine lugu.
Vale võib lõhkuda inimsuhet.usaldust ja isegi tuua kaasa rahakaotust juhul, kui usaldada valet inimest. Kuidas aga eristada valet rääkivad inimesed teistest?
Valetajatel on kombeks kasutada tüüpilisi lauseid.
1. Ausalt ka/ Et tõtt rääkida
Inimesed ju räägivadki tavaliselt tõtt aga valetaja peab ütlema: "Et olla täiesti aus sinuga," et anda tõepära mõnele kahtlasele loole. Tavalistel inimestel pole vajadust seda lauset kasutada.
2. "Mina" asemel "nemad", "tema" ja "meie" kasutamine.
Kui valetaja katsub seletusi anda ja loodab, et sa teda uskuma jääd, siis kasutavad nad isikulist asesõna "mina" palju vähem, kui nad oma lugu jutustavad.
3. Ma mitte kunagi/ Mina alati
Sõnad nagu "mitte iialgi" või "ma alati" kõlavad alati võltsilt, sest me ei tee mitte kunagi midagi "alati" või "mitte kunagi". Valetaja katsub neid sõnu lisada oma jutu sisse, et näida veenvam.
4. Liiga palju detaile.
Valetajad peavad meelde jätma oma valede lugude detailid, et nende vale ilmsiks ei tuleks. Nad lisavad tihti liiga palju detaile, et nende lugu tõepärasel paistaks ja et detailid varjaksid vale.
5. Keeldumine, õigustused ja lühikesed vastused.
Valetaja salgab automaatselt, et ta midagi korda on saatnud, isegi, kui teda veel keegi süüdistanud ei ole. Valetaja katsub ka selgitada, miks ta niiviisi toimis, isegi, kui keegi temalt pole põhjust küsinud. Lihtsalt ta tahab õigustada oma käitumist ja tunneb end süüdi.
Valetajad kasutavad ka lühikesi lauseid, mis ei vasta alati küsimustele, sest nad ei taha paljastada seda, mis tegelikult juhtus.
Lisaks neile viiele lausele väidavad psühholoogid, et selleks, et teada saada, kas inimene valetab, järgi tema kehakeelt.
- valetaja puudutab tihti oma nägu, puudutab juukseid või kratsib nahka või küüsi.
- valetaja vaatab otse silma tungivalt samal ajal rääkides.
- ta niheleb pidevalt närviliselt.
.png)
Kommentaare ei ole