Lapsepõlves osaks saanud armastuse puudus väljendub läbi 7 isiksusehäire täiskasvanueas

 Lapsed vajavad ka peale kõige elementaarsemate vajaduste rahuldamise (toit, vesi, katus ja hügieen) ka palju emotsionaalset ja füüsi...

 Lapsed vajavad ka peale kõige elementaarsemate vajaduste rahuldamise (toit, vesi, katus ja hügieen) ka palju emotsionaalset ja füüsilist tuge, armastust ja hoolt. Lapsevanemad peaksid sellepärast hoolitsema iga päev selle eest, et nende lapsed tunneksid end armastatuna ja hoituna. 

 

Lapse aju

Kasvades hakkab lapse aju moodustama üha keerulisemaid ühendusi kiiremas rütmis. 

Neuronite moodustamine ajus, mis saab alguse looteeas ja mida kutsutakse müelinisatsiooniks, on lõppenud 80% ulatuses siis, kui laps on saanud 4-aastaseks. Teiste sõnadega on sellesse ikka jõudes tulevase täiskasvanu aju välja moodustunud juba 80% võrra. 

Mitmete teadlaste sõnul dikteerib inimese käitumist 95% puhul alateadvus. Millal saab aga alateadvuse programmeerimine alguse? 

Sünnist kuni 10. eluaastani

Kuidas see periood meie elu märgib? 

Nagu te teate, on aju vastutav peaaegu kõige selle eest, mida me mõtleme, ütleme ja teeme. Kui laps kannatab alatoitlustamise all, kannatab aju areng selle all. Ja seega on lapse emotsionaalse süsteem samuti alaarenenud. 

Lapse aju arengu ja isiksusejoonte vaheline seos on ümberlükkamatu.

Iga inimese lapsepõlvekogemused on erinevad. 

 

 

 

Kuidas aga väljendub lapsepõlve jooksul osaks saanud armastuse puudus täiskasvanueas? 

 

1. Enesekindluse puudus

Usaldustunde loomine vajab stabiilset keskkonda. Lapsepõlve jooksul on väga oluline, et meid ümbritsevad inimesed oleksid stabiilsed. Lapsed tahavad end tunda turvaliselt ja kindlalt ja vajavad teiste emotsionaalset tuge.

Ilma stabiilse ja stimuleeriva keskkonnata, ei õpi laps teisi usaldama. Ja see omakorda muudab igasuguse suhtlemise keeruliseks.

 

2. Halb emotsionaalse intelligents

Lapsed õpivad tõlkima emotsioone peamiselt läbi diaadilise kommunikatsiooni ehk siis läbi sõnade ja . žestide, mis aitavad lapsed oma tundeid väljendada, saada hakkama oma hirmudega ja mõista paremini oma negatiivseid emotsioone ning arendada välja vastupidavust.

Kui lapsel aga puudub oskus tõlgendada korralikult oma emotsionaalset seisundit, ei õpi ta võib olla mitte kunagi välja arendama üht väga olulist omadust, milleks on emotsionaalne intelligents.

3. Hirm läbikukkumise ees

Lapsed, kes kasvavad hoolimatus keskkonnas, ei suuda kunagi enesekindlust korralikult välja arendada. Teisest küljest, stimuleerib ja armastav keskkond võib inspireerida usaldust ja julgust.

Laps, keda ei armastata, tunneb üsna kindlasti enesekindluse puudust, mis väljendub üsna sageli läbi seletamatu ja põhjendamatu läbikukkumise hirmu. Mitmed intelligentsed inimesed ei ole oma potentsiaali kõrgusel ainult selle tõttu, et neid lapsepõlves ei armastatud ega kallistatud.

 

 

4. Halb suhtlusringkond

Inimese aju õpib peamiselt just läbi kujundite seostamise ja äratundmise. 

Mis puutub suhetesse, siis laps, keda pole armastatud, katsub ära tunda ka täiskasvanueas lapsepõlveeas kogetud "halbu" inimesi ja end nendega siduda.

 

5. Turvalisuse puudus ja sõltuvus

Kui laps ei saa toetuda inimestele, kes peaksid tema eest hoolt kandma, kuidas ta siis üldse saab kedagi veel usaldada ja kellegi peale loota? 

6. Depressioon ja ärevushäired

Selles, et armastuseta kasvanud lapsed kannatavad vaimse tervise probleemide käes, pole midagi üllatavat. Hoolimatusest kasvatusest alguse saanud depressioon ja ärevushäired on vältimatud probleemid sellise inimese elus. 

Depressioon ja ärevushäired on maailmas kaks kõige levinumat vaimse tervise probleemi. 

7. Liigne tundlikkus

Me kõik oleme ühel või teisel hetkel kuulnud seda, et me ei tohiks võtta asju nii isiklikult. Üldjoontes on see ju hea nõuanne. Inimesed, kes peavad oma probleemidele otsa vaatama, lükkavad sageli need probleemid kellegi teise kaela.

Kui aga inimene on tulnud kodust, kus polnud armastus, siis on tal võimatu asju mitte isiklikult võtta. Sest inimene peab elama hirmus, et teda ei vajata ja et ta on tähtsusetu. 

 

 

 

 

Ja kui talle öeldakse, et ta ei tohiks nii tundlik olla, siis muudab see tema seisukorda ainult veelgi hullemaks, sest ta on oma hingelt juba väga nõrk. Ja see võib omakorda vallandada temas paanikahoogusid. 

Kokkuvõttes, igaüks näitab lapsele välja armastust ja hoolivust täpselt nii nagu tema seda soovib ja õigeks peab. Ainult, et ei tohiks ära unustada, et lapse armastamine ja selle välja näitamine loob lapsele tugeva aluse kogu eluks.

Sellepärast näita iga päev oma lapsele, et sa teda armastad ja temast hoolid.

Kiida teda, kui ta on midagi head teinud (koristanud, hästi õppinud, midagi muud hästi teinud)

Ole positiivne ja katsu näidata välja emotsionaalset küpsust (rahu, kannatlikkus jne), see loob laste jaoks rahuliku keskkonna

Lapse arengule mõjub hävitavalt selline lapsevanem, kes on pidevalt ärritunud, vihane, negatiivne või kurb.

© 2020 Sisu kopeerimine keelatud!