Kuidas negatiivsed mõtted ja emotsioonid puudutavad su keha ja tervist

 Meil kõigil tuleb aeg-ajalt ette hetki, kui lained löövad üle pea või tekib täielik eufooria. Selliseid tundeid põhjustavad kas siis pos...

 Meil kõigil tuleb aeg-ajalt ette hetki, kui lained löövad üle pea või tekib täielik eufooria. Selliseid tundeid põhjustavad kas siis positiivsed või negatiivsed situatsioonid, millega meil oma igapäevases elus tuleb tegemist teha. Hiina meditsiini järgi aga puudutavad kõik positiivsed ja negatiivsed tunded otseselt meie tervist.

Foto : unsplash

 

  Inimese ainevahetus reageerib kõikidele emotsioonidele, mida me päeva jooksul läbi kogeme ja tunneme. Elu toob meile iga päev selliseid olukord, mis tekitavad rõõmu, kurbust või siis viha. Kurbus ja viha puudutavad otseselt keha, mõjutades seda läbi hormoonidele - peamiselt just serotoniini ja endorfiini - mida kutsutakse samuti õnnehormoonideks või siis stressihormooni kortisooli.  

Tegelikult võime me hea tahtmise korral oma tundeid ja emotsioone paremini kontrollida. Muutes oma suhtumist, muudad sa oma elu. 

 

 

Õnnehormoonid

Teadlased on läbi viinud mitmeid uurimistöid inimese rahulolu ja õnnetunde ning nende tervise vahel ja leidnud, et õnnehormoon serotoniinil on tähtis roll meie tunnete ja heaolu juures. See neurotransmitter on otseses ühenduses meie emotsioonidega, tagades rahulolu ja õnnetunde ning optimismi. Kõige uuemad antidepressandid aitavad tõsta serotoniini taset ajus selleks, et võidelda depressiooni vasty.

Teine õnne ja tervisega seotud uurimise all olev hormoon on endorfiin. Endorfiin sarnaneb paljuski morfiinile oma struktuuri ja mõju poolest. Tegemist on endogeense opioidsüsteemiga, mida me suudame ise toota: tuleb lihtsalt tundma õppida, kuidas seda vallandada.

Igapäevases elus on mitmeid erinevaid olukordi, mis võivad vallandada selle õnnehormooni tootmist ajus. Nende seas võib ära nimetada spordiga tegelemist, armastust, šokolaadi, naermist, seksi ja orgasmi - kõik need tegevused vallandavad õnnehormooni eritumist kehas.

 

 

Stressihormoon

Kortisool on neuroendokriinne hormoon, millel on põletikuvastane toime ja mis aitab veresuhkrul energiat toota. Stressirohketes olukordades katsub see hormoon aga meid niiöelda hoiatada sellega, mis tõenäoliselt juhtuda võib selleks, et keha oleks potentsiaalselt valmis ohu korral reageerima. Kui selline stressiseisund võib lühikeses perioodis olla isegi kasulik ja meile kaitset pakkuda, siis pidev stressiseisund vallandab tugevama kortisooli eritumise, rikkudes nii selle hormoonitaset kehas.

Stressi vastu võitlemiseks aitab väga hästi näiteks mediteerimine, mis alandab koheselt kortisoolitaset veres. Samal ajal aga vallandab mediteerimine kõikide nende hormoonide eritumise, mis meile head teevad nagu oksütotsiin ja endorfiin. Seega avaldab mediteerimine kohe psühholoogilist mõju.

 

Meie ellusuhtumine

Kõige tähtsam on õppida mitte lasta end liiga palju mõjutada asjadest, mida me kontrollida ei saa. Raskes olukorras aga on normaalne tunda kurbust. Kurbuse suurus aga sõltub igast inimesest endast. Sa võid lasta negatiivsetel emotsioonidel enda üle võimust võtta või võid hoopis öelda endale, et sa oled tugev ja ei lase end sellel sündmusel maha murda. 

 

Valik on sinu!