Kõrge vererõhk: millised on riskitegurid, sümptomid ja mida selle puhul ette võtta?

 Kõrget vererõhku ehk hüpertensiooni peetakse üheks kõige enam levinumaks krooniliseks haiguseks, mida põeb keskmiselt umbes 30% ...

 Kõrget vererõhku ehk hüpertensiooni peetakse üheks kõige enam levinumaks krooniliseks haiguseks, mida põeb keskmiselt umbes 30% täiskasvanutest. 

fabiosa

 

Haigusel võib olla geneetiline eelsoodumus ent selle täpsed põhjused on seni veel teadmata. Kõrge vererõhk võib samuti olla ka kõrgvererõhktõve ehk hüpertoonia sümptomiks.

Kõrge vererõhk tekib läbi selle, kui süda peab rohkem töötama vere surumiseks läbi ahenenud veresoonte kudede varustamiseks vajaliku hapnikuga. Sageli juhtub nii, et inimesel kaebusi ei esine ja seega ei ole ta oma kõrgenenud vererõhust ise teadlik. 

Püsivalt kõrge vererõhk koormab südant, kahjustab veresooni ja kiirendab seega veresoonte lubjastumist. 

Uuringute järgi kannatab kõrge vererõhu all vähemalt üks inimene kolmest, vähemalt pooltel kordadest inimene ise sellest teadlik ei ole. Kõrge vererõhk võib jääda aastateks märkamatuks. Püsivalt kõrge vererõhk võib aga kaasa tuua pöördumatuid tervisekahjustusi, kiirendades veresoonte lubjastumist ja väsitades südant. 

 

 

 

Verd pumbates, avaldab süda rõhku veresoontele. Kõrge vererõhu korral peab süda rohkem tööd tegema, et varustada organeid ja kudesid hapnikurikka verega.  

Vererõhu mõõtmistulemusi esitatakse kahe numbriga. Ülemine vererõhk ehk süstoolne rõhk on südame kokkutõmbumise ajal olev rõhk veresoontes, alumine ehk siis diastoolne vererõhk on südamesse tagasi jõudva vererõhu näitaja.

Kui üks või teine näitaja puhkeajal on keskmisest kõrgem, on tegemist kõrge vererõhuga. Süstoolse ja diastoolse vererõhu ideaalne näiduks peetakse 120/80 mmHg. 

 

 

 

Millised riskifaktorid soodustavad kõrge vererõhu teket? 

Üldiselt kannatab kõrge vererõhu probleemide all umbes 65% üle 65-aastastest inimestest ja alla 10% noortest 18-34-aastastest inimestest. Seega on vanusel suur roll kõrgenenud vererõhu juures. Ent ka erinevad riskifaktorid soodustavad kõrge vererõhu teket.

Paljud riskifaktorid on vältimatud, kuna tegemist on vananemisega, mille tõttu arterid kaotavad oma elastsuse, pärilik eelsoodumus (kui peres on juba esinenud kõrget vererõhku), enneaegsus, uneapnoe või siis neeruhaigused.

Riskifaktorite seas, mida saab vältida, on aga meie eluviis, mille muutmine aitab piirata ja takistada kõrge vererõhu teket ning sellega kaasnevaid tüsistusi. 

Nendeks riskifaktoriteks on:

• liigne keedusoola tarbimine
• alkoholi tarbimine
• ülekaal
• stress ja pinge
• suitsetamine
• halvad toitumisharjumused

Hinnangute järgi vähemalt ühel korral kümnest võib kõrge vererõhk kaasneda ka erinevate haigustega. Nende seas neeru-, südame- ja endokriinset osa puudutavad haigused. 

 

 

Millised on kõrge vererõhu tunnused? 

Ehkki kõrgel vererõhul sageli ei ole nähtavaid sümptomeid, siis on teda raske diagnoosida.

Ent tekkida võivad järgmised kaebused:

• pea- ja kukla valud
  
• nägemishäired
• pearinglus
• ninaverejooksud
• higistamine
• südamekloppimine
• närvilisus
• väsimustunne
• tasakaaluhäired 

Kuidas ennetada ja alandada kõrget vererõhku?

Kuna sageli ei kaasne vererõhu tõusuga nähtavaid sümptomeid, siis ei ole seda lihtne diagnoosida ja haigus võib  endast märku anda alles siis, kui sellega on kaasnenud tüsistused.

Vererõhu alandamiseks on vaja rohkem tähelepanu pöörata oma tervisele:

• Muuta igapäevaseid liikumisharjumusi rakendades liikuvat eluviisi.
• Alandades kehakaalu
• Vähendades keedusoola tarbimist (5g päevas)
• Vähendades alkoholi tarbimist
• Piirates rasvase toidu söömist, lisades igapäevamenüüsse rohkem juur- ja puuvilju ning kiudainerikkaid toite
• Lõpetades suitsetamise

Kindlasti tuleks konsulteerida samuti arstiga sümptomite või probleemide esinemisel, et ära hoida ja ennetada kõrge vererõhuga kaasnevaid tüsistusi ja tervisehäired.