Magneesium on üks tähtsamaid mineraale inimorganismis, kuna tal on väga tähtis roll: magneesiumi on vaja üle 300 ensüümi tööks ja ta osaleb...
Magneesium on üks tähtsamaid mineraale inimorganismis, kuna tal on väga tähtis roll: magneesiumi on vaja üle 300 ensüümi tööks ja ta osaleb ainevahetusprotsesside (süsivesikute, rasvade ja aminohapete ainevahetuse) juures. Samuti reguleerib magneesium südamelihaste tööd ja vereringet ja aitab kaasa närvide ja lihaste tööle. Magneesium on hapniku ja vee järel olulisem element inimesele. Magneesiumi puudus võib tekitada tervisele tõsiseid probleeme. Mõned arstid väidavad, et kõik haigused võivad olla seotud magneesiumi puudusega ning et magneesiumi regulaarne tarbimine aitab jälle ravida mitmeid haigusi. Dr. Norman Shealy sõnul tarbivad miljonid inimesed kalleid ravimeid, selle asemel, et võtta magneesiumi toidulisandite kaudu. Mangeesiumi on vaja kõikide rakkude funktsioneerimise juures, lihaste tööks, stressi reguleerimiseks, südameveresoonkonna tööks, luude ja hammaste tugevdamiseks ja lihaste töö juures. Samuti on magneesiumil oluline roll energia tootmises.
Magneesiumipuudust on raske diagnoosida, sest veretestid selle mineraali vaegust organismis ei näita. Seda sellel põhjusel, et veres leidub vaid 1% keha magneesiumivarudest. Seega tuleb meil magneesiumi vaegusest ise aru saada. Magneesiumipuudusele viitavad jalakrambid, silmalau värelemine, krooniline väsimus, närvilisus ja halb unekvaliteet. Maailmas aga kannatab selle mineraali puuduse all suur osa elanikkonnast ehk siis ligi 80- 90% täiskasvanutest. Magneesiumi puudust seostatakse kõrgenenud vererõhuga, südamehaiguste riskiga, diabeediga ja ainevahetushäiretega. Magneesium on ka hea südameravim, takistades vere hüübimist ja vedeldades verd ning aitab südamelihastel lõõgastuda. Samuti aitab magneesium vererõhku langetada, leevendab stressi ja ennetab neerukive.
Inimese kehas leidub umbes 25 g magneesiumi, pool sellest asub luudes ja ülejäänud pehmetes kudedes.
Kindlasti oleks vaja magneesiumi lisanditena juurde võtta kasvueas noorukitel, spordiga tegelevatel inimestel, rasedatel naistel ning eakatel.
Magneesiumipuudus organismis võib tekkida ka liigse alkoholi tarbimise või halbade toitumisharjumuste tõttu. Samuti liigse kohvi, rohke suhkru ning rafineeritud toiduainete (valge suhkru ja nisujahu) tarbimise korral. Stressi, vananemise ja füüsilise koormuse tagajärjel.
Magneesiumipuudusel on järgnevad sümptomid:
Magneesiumi leidub nii taimsetes kui loomsetes toiduainetes ja üldiselt peaksime me vajaliku koguse toidu kaudu kätte saama ent tavaliselt ei ole meie igapäevases toidus piisavalt magneesiumi. Samuti võib teha magneesiumkoliirid jalavanni enne magama heitmist. Kindlasti tuleks võtta magneesiumi koos B6 ja C vitamiinidega, ilma milleta organism ei suuda magneesiumi omistada. Looduslikult saab magneesiumi pähklitest, täisteratoodetest, lehtsalatitest, banaanides, rosinates ja seemnetes. Samuti sisaldavad magneesiumi tuunikala ja lõhe ning piimatooted. Ka leidub palju magneesiumi mustas šokolaadis. Lisaks ka magneesiumit sisaldavad mineraalveed.
Samuti võib võtta magneesiumi seespidiselt toidulisanditena või siis määrida nahale magneesiumigeeli või õli. Lisaks sellele on paljud kuulnud magneesiumihelvetest, millega võib teha jalavanne.
Magneesiumi ei ole peaaegu võimalik liiga palju võtta, kui organismis peakski olema liiga palju magneesiumi, siis reageerib keha kõhulahtisusega, väljutades üleliigse magneesiumi.
Magneesiumipuudust on raske diagnoosida, sest veretestid selle mineraali vaegust organismis ei näita. Seda sellel põhjusel, et veres leidub vaid 1% keha magneesiumivarudest. Seega tuleb meil magneesiumi vaegusest ise aru saada. Magneesiumipuudusele viitavad jalakrambid, silmalau värelemine, krooniline väsimus, närvilisus ja halb unekvaliteet. Maailmas aga kannatab selle mineraali puuduse all suur osa elanikkonnast ehk siis ligi 80- 90% täiskasvanutest. Magneesiumi puudust seostatakse kõrgenenud vererõhuga, südamehaiguste riskiga, diabeediga ja ainevahetushäiretega. Magneesium on ka hea südameravim, takistades vere hüübimist ja vedeldades verd ning aitab südamelihastel lõõgastuda. Samuti aitab magneesium vererõhku langetada, leevendab stressi ja ennetab neerukive.
Inimese kehas leidub umbes 25 g magneesiumi, pool sellest asub luudes ja ülejäänud pehmetes kudedes.
Kindlasti oleks vaja magneesiumi lisanditena juurde võtta kasvueas noorukitel, spordiga tegelevatel inimestel, rasedatel naistel ning eakatel.
Magneesiumipuudus organismis võib tekkida ka liigse alkoholi tarbimise või halbade toitumisharjumuste tõttu. Samuti liigse kohvi, rohke suhkru ning rafineeritud toiduainete (valge suhkru ja nisujahu) tarbimise korral. Stressi, vananemise ja füüsilise koormuse tagajärjel.
Magneesiumipuudusel on järgnevad sümptomid:
- Kõhukinnisus
- Ärevushäired
- Unetus
- Krambid
- Valud
- Uneprobleemid
- Migreen ja peavalud
- Lihasvalud
- Mäluprobleemid
- Viha ja ärrituvus
- Seljavalu
- Pinge
- Kõrge vererõhk
- Väsimus, energiapuudus, nõrkus
- Osteoporoos
- Isutus
- Lihaskrambid- ja tõmblused - eriti hommikul
- Depressioon
- Südamerütmihäired
- Pinge turja, kukla ja õlgade piirkonnas
- Kuivad ja katkised küüned, kehvad ja valutavad hambad
- Põiepidamatus või sage vajadus urineerimise järele
- Koordinatsiooniprobleemid
- Seedimiseprobleemid
- Nägemisprobleemid
- Käte ja jalgade surisemine
- Vilin kõrvus
- Kuulmislangus
- Neerukivid
- Menstruaalkrambid
- Kõrvetised maos
- Liigesevalu
- Pidev näljatunne
Magneesiumi leidub nii taimsetes kui loomsetes toiduainetes ja üldiselt peaksime me vajaliku koguse toidu kaudu kätte saama ent tavaliselt ei ole meie igapäevases toidus piisavalt magneesiumi. Samuti võib teha magneesiumkoliirid jalavanni enne magama heitmist. Kindlasti tuleks võtta magneesiumi koos B6 ja C vitamiinidega, ilma milleta organism ei suuda magneesiumi omistada. Looduslikult saab magneesiumi pähklitest, täisteratoodetest, lehtsalatitest, banaanides, rosinates ja seemnetes. Samuti sisaldavad magneesiumi tuunikala ja lõhe ning piimatooted. Ka leidub palju magneesiumi mustas šokolaadis. Lisaks ka magneesiumit sisaldavad mineraalveed.
Samuti võib võtta magneesiumi seespidiselt toidulisanditena või siis määrida nahale magneesiumigeeli või õli. Lisaks sellele on paljud kuulnud magneesiumihelvetest, millega võib teha jalavanne.
Magneesiumi ei ole peaaegu võimalik liiga palju võtta, kui organismis peakski olema liiga palju magneesiumi, siis reageerib keha kõhulahtisusega, väljutades üleliigse magneesiumi.
.png)
Kommentaare ei ole