10 asja, mida sa teed ärevushäire pärast ja millest teised aru ei saa

Me oleme kõik ühel või teisel hetkel puutunud kokku ärevusega. Natukene ärevust tunda aeg-ajalt on täiesti normaalne, kui ärevus muutub...

Me oleme kõik ühel või teisel hetkel puutunud kokku ärevusega. Natukene ärevust tunda aeg-ajalt on täiesti normaalne, kui ärevus muutub aga juba igapäevaelu häirivaks, siis võib ta sind sinu oma ellu vangistada. Ärevushäireid on erinevaid, nad varieeruvad inimeselt inimesele ja võivad muutuda foobiaks, tekitades sundmõtteid.

Milliseid otsuseid võtavad aga vastu ärevushäirete all kannatavad inimesed, mida teistel on raske mõista?


1. Sa lükkad küllakutsed tagasi ja väldid inimesi


Mõnikord võib ärevusehoog võtta ära kogu su julguse ja murda sind täiesti maha. Sa tunned, et sul pole piisavalt jõudu selleks, et välja minna. Isegi, kui sulle meeldiks nende inimestega kokku saada ja sa võid kutse algul vastu võtta, siis leiad sa lõpuks ikka mingi vabanduse, et mitte minna.



2. Sa mõtled sellistele asjadele, millele teised tähelepanu ei pööra


Sa mõtled kõigele ja kahtled kõiges. Mõnikord mõtled sa asjadele, millega teised iialgi oma pead vaevama ei hakka. Näiteks mõnele jutuajamisele, mis leidis aset kuu aega tagasi või sellele, millise pilguga see või teine inimene sind eelmine kord vaatas - kõik see võib varem või hiljem taas tekitada sinus ärevust.


3. Sa ärkad liiga vara ehkki oled veel väsinud


Sa kannatad uneprobleemide käes, sul on raskusi uinumisega, sest su peas keerleb nii palju mõtteid. Su meel ei saa kunagi rahu ja sa ärkad vara, sest mingi mõte hakkab sind jälle painama ja ei anna rahu. Magamisest on saanud tõeline väljakutse, sest ärevus on võtnud sinu üle võimust nii õhtul magama heites, kui hommikul tõustes. Rääkimata öistest ärkamistest.


4. Sa mõtled alati halvemale


Enne veel, kui midagi juhtunud on, kujutad sina juba kõige hullemat endale ette. Sa ei ole läinud isegi reisima paljudesse kohtadesse, sest su isiklikud hirmud vangistavad sind. Sa kardad õnnetusjuhtumeid ja näed alati musti stsenaariume. Haigeks jäädes on sul halb eelaimus, et tegemist võib olla mõne tõsise haigusega. Teiste jaoks võib see paista naeruväärne aga sinu jaoks on see lisastress.


5. Sa ei suuda midagi unustada ja mõtled jutuajamistele veel mitu korda hiljem


Sa katsud vältida lahkhelisid, sest sa ei taha ärevust oma ellu juurde. Vestluses teise inimesega on sul alati tunne nagu mõtleks ta sinust halvasti ja sa otsid tema sõnadele muud tähendust.



6. Sa usud, et see on sinu süü, kui keegi ei vasta sulle 


Kui keegi ei vasta kohe su kõnele või sõnumile, võtad sa seda isiklikult ja see võib vallandada su ärevushoo.  See võib sul takistada isegi magada.
 


7. Tulevik hirmutab sind


Kui keegi küsib sinu tulevikuplaanide kohta, siis tekitab see sinus pigem ärevust.





8. Sa võrdled oma elu teistega


Sa ju näed, kuidas teised elavad, tänu sotsiaalvõrkudele oleme me pidevalt kursis teiste eludega. Aga teiste edusammude üle ei ole alati lihtne rõõmu tunda, sageli tekib võrdlusmoment. Ja see ainult süvendab ärevust.


9. Oma vigade peale mõtlemine


Kui sa oled kusagil eksinud, näiteks tööd tehes, võid sa hiljem veel terve nädala endale seda ette heita. Sa tahad alati teha kõike nii, et kellelgi ei oleks midagi ütelda ja sellepärast võtad sa asju väga hinge.


10. Sa tunned ennast vaimselt ja kehaliselt kurnatuna


On päevi, kus sa tunned end hommikust õhtuni sügavas masenduses. Seda seisundit võib tekitada ka pime ja halb ilm, teiste pilgud ja sõnad. Sellistel kordadel tahaksid sa jääda terveks päevaks voodisse.