Kust tulevad need inimesed, kes kunagi oma süüd ei tunnista?

Tenor Kas selline käitumine tuleneb iseloomu argusest? Lapsikust käitumisjoonest? Vastutustunde eest põgenemisest? Kuidas ka ei ole, a...

Tenor

Kas selline käitumine tuleneb iseloomu argusest? Lapsikust käitumisjoonest? Vastutustunde eest põgenemisest? Kuidas ka ei ole, alati leidub neid inimesi, kes väidavad, et see ei ole kunagi nende süü. Miks see nii on?

Ilmselt tunned sa ka sina selliseid inimesi. Tead ju küll, need, kellega alati midagi juhtub ja kes kunagi oma süüd ei tunnista ega vastutust enda peale ei võta. Iga kord, kui midagi juhtub, ei ole tema süüdi.

Nii eraviisiliste, kui tööalaste probleemide korral leiab ta alati tuhandeid õigustusi oma käitumisele, peaasi, et keegi teda ei süüdistaks. Sind ärritab ta juba ammu aga mis teha? Sa ei taha isegi temaga enam tegemist teha. Miks ta nii teeb?



Kõige tõenäolisemalt on see käitumine alguse saanud mõnest traumast. Inimene tahab end hoida eemale kõigest, mis võib tekitada temas süütunnet ja meenutada seda, mida ta on kunagi läbi pidanud elama. Kui keegi ei võta vastutust mitte kunagi oma tegude eest enda peale, siis sellepärast, et tal ei ole vajalikku enesekindlust, et vastutusekoormat enese peale võtta. Sellise inimese psühholoogiline struktuur ei ole piisavalt tugev. Inimene hakkab mängima vabatahtlikult ohvrit ja laseb end näida kui see, kelle vastu ebaõiglaselt käituti - tema jaoks on tegemist enesekaitsevahendina, mida ta ei kõhkle kasutusele võtmast. Kui mõned inimesed solvuvad või vihastavad, siis teised jälle hakkavad ohvrit mängima.

Inimene, kes hakkab vabatahtlikult ohvrit mängima, teeb seda sellepärast, et tal pole piisavalt muid vahendeid, milla abil enda õigusi kaitsta ja ainus lahendus, mis nad leiavad, on hakata ohvrit mängima. Teiste peale oma süü veeretamine aitab tal end paremini tunda.

Loomulikult ei talu ta etteheiteid. Ta tahab, et teda väärtustatakse ja hinnatakse. Sellised inimesed ei oska teistega normaalselt suhelda, nii nagu võrdne võrdsega.

Ta ei taha mitte millegi pärast vastutada, ta eelistab põgeneda tülide ja etteheidete eest. Ta veeretab alati oma süü kellegi teise kaela. Nii teevad lapsed ja teismelised, kellel puudub täiskasvanutele omane emotsionaalne küpsus.

Ometi puudutab selline käitumishäire paljusid täiskasvanuid. Vanus ei muuda midagi, sest ohvrid peavad ennast rohkem lasteks, kui täiskasvanuteks ja sealt ka vastavad õigused, mida nad endale lubavad.