Mida sa peaksid teadma depressioonist? Kõigepealt seda, et seda ei saa valida!

K ogu maailmas puudutab depressioon umbes 300 miljonit igast vanusest ja rahvusest inimest. Arvatakase, et 1 in...

Kogu maailmas puudutab depressioon umbes 300 miljonit igast vanusest ja rahvusest inimest. Arvatakase, et 1 inimene kümnest on olnud oma elu jooksul depressioonis. Depressioon on psüühika- ja käitumishäire, mis on erinev, sõltuvast inimesest, tema isiksusest ja tundelävest. Koos ärevushäiretega on tegemist kõige levinuma meeleoluhäirega. Eriti viimastel aastakümnetel on depressiooni all kannatavate inimeste arv massiliselt tõusnud, tuues endaga kaasa suure hulga antidepressantide kasutamise.

Erinevalt kurbusele, on depressiooni näol tegu sügava masenduse ja meeleheite tundega, mis võib kesta päevi, nädalaid ja isegi kuid. Depressiooni sümptomite seas esineb meeleheite tunnet, lootusetust, üksindust, keskendumishäireid, energia puudumist, uneprobleeme ja mõnikord ka enesetapu mõtteid. Depressioon ei ole valik - keegi ei taha seda endale - tegemist on haigusega, mida tuleb tõsiselt võtta.

 

Depressiooni näol on tegemist meeleolu alanemisega, millega kaasneb sügav masendus, meeleheide, eluisu puudumine, enesesse tõmbumine ja huvi puudus. Äärmistel juhtudel võib depressioon viia enesetapuni.

 

Depressiooniga kaasnevad ka tujutus, elujõu puudumine, suurenenud ärrituvusetalu, hirm tuleviku ja homse päeva ees.  

 

Depressioon ei ole haigus, mis läheb paari päevaga mööda. Haigusega kaasnevad spetsiifilised sümptomid, mis võivad kesta nädalaid, kuid või isegi aastaid.

 

 

 

 

 

Kuidas teha vahet masendusel ja depressioonil? 

 

Paljud inimesed tunnevad aeg-ajalt pikemaid või lühemaid masenduseperioode, mille vallandajateks on sageli aastaaja vahetus, halb ilm, lähedase inimese surm või sünnitusejärgne baby-blues. Seega inimene, kes kannatab suure kurbuse ja masenduse käes peale lähedase inimese surma, ei ole depressioonis, isegi, kui see periood peaks kestma nädalaid või isegi rohkem. Samamoodi ei ole melanhoolia ja motivatsiooni puudus alati depressioonile viitavad sümptomid, mõnikord on tegemist ainult mööduva masenduseperioodiga. 

 

Millised on erinevad depressiooni vormid? 

 

Depressiivne seisund

 

Depressioon on psühholoogiline häire, mida iseloomustab depressioonile omane depressiivne seisund. See seisund väljendub läbi meeleolu alanemise; huvi puudusega kõikide tegevuste vastu; süütundega ja alanenud enesehinnanguga. Depressiivne seisund võib puudutada ka une - ja toitumisharjumusi ning tuua enesega kaasa enesetapu mõtteid. Depressiivset seisundit aitavad ravida antidepressandid, mõnikord kaasneb raviga psühhoterapeudi abi.

Krooniline depressioon

Kui depressioon on kestnud juba vähemalt 2 aastat, siis on tegemist kroonilise depressiooniga. Kroonilist depressiooni ravitakse antidepressantidega, raviga kaasneb psühhoteraapia, mõnikord osutub vajalikuks jätkata ravi psühhiaatriakliinikus. 

Reaktsiooniline depressioon

Reaktsiooniline depressioon vallandub peale traumeerivat sündmust, nagu lähedase inimese surm / enesetapp / raske haigus või peale suurt füüsilist pinget. Tegemist võib siis olla seisundiga, mis leiab aset leina, avarii või tööprobleemide tõttu. Reaktsioonilise depressiooniga kaasnevad ootamatud ja suured nutuhood, unehäired ja samuti ka klassikalise depressiooniga kaasnevad sümptomid: kurbus, masendus, huvi ja motivatsiooni puudus, enesesse tõmbumine, aeglasem eluviis, muutused käitumises. Reaktsioonilist depressiooni ravitakse antidepressantidega, millega kaasneb ravi psühhoterapeudiga.

 

 

 

 

Sünnitusjärgne depressioon

Paljud naised tunnevad sünnitusele järgnevat baby blues'i, mida ei maksa segi ajada sünnitusjärgse depressiooniga. Baby blues'i puhul tunneb ema kurbust, esineb ootamatuid nutuhooge, kerget ärrituvust, unetust ja masendust - need sümptomid ilmnevad paar päeva peale sünnitust ja kaovad umbes kahe nädala jooksul. Sünnitusjärgse depressiooni puhul aga on tegemist sügava ja püsiva masendusega, täieliku huvi puudusega kõikide igapäevaste tegevuste vastu, unetusele, ärrituvusele ja masendusele, sellega kaasneb suur väsimus ja täielikule huvi puudusele oma lapse vastu. Selle all kannatab umbes 10 - 15% sünnitanud naistest ja depressiooni sümptomid ilmnevad umbes 4 - 6 nädalat peale sünnitust. Sünnitusjärgset depressiooni ravitakse psühhoteraapia abil, samuti antidepressantide võtmisega.

Hooajaline depressioon

See depressiooni vorm puudutab kõige sagedamini naisi ja lapsi ning leiab aset sageli sügisesel perioodil või talve alguses ning kestab ta kuni kevadeni. Hooajalise depressiooni vallandajaks on päevavalguse nappus ja lühemad päevad. Selle depressiooni vormi sümptomite seas on kestev kurbus, huvi puudus igasuguste tegevuste vastu, suurenenud magusaisu, soov pidevalt tukastada ja väsimus juba hommikust peale. Sellega võib kaasneda ka libiido ja enesehinnangu langus. Hooajalise depressiooni puhul aitab hästi kunstvalgusega valguseteraapia, mille seansid kestavad umbes pool tundi. Kvantlampe on võimalik osta ka kaubandusest. Lisaks sellele võib abi saada ka psühhoteraapiast. 

 

 

Millised 9 märki viitavad depressioonile

 

 

 

 

Depressiooni sümptomid sõltuvad inimesed. 

• Igapäevane meeleolu langus. Sügav kurbus, millest inimene iga päev hommikust õhtuni räägib, sellega võivad kaasneda nutuhood ja motivatsiooni puudus. Igasugune huvipuudus tavapäraste tegevuste vastu.
• Enesehinnangu langus
  
• Libiido langus
• Süütunne lähedaste ees
• Pidev ja liialdatud kahtlus enda, oma tegude ja ideede väärtuses ja vajalikkuses
• Enesetapu mõtted ja jutt surma ümber
• Keskendumishäired, tähelepanuhäired, raskused vestluse jälgimisega, otsustamatuse puudumine ka kõige lihtsamate valikute juures
• Kaalutõus või - langus
• Unehäired (öised ärkamised, raskused une leidmisega või pidev soov magada ja unest varju leida) Hommikust õhtuni kestev väsimusetunne.
  

 Nendel inimestel, kellel esineb nendest sümptomitest umbes 5 - 7 sümptomit, on kerge depressiooni vorm, nendel aga, kellel on rohkem, kui 8 sümptomit, on tegemist juba tõsisema depressiooni vormiga. 

 

Samuti on inimesel, kelle ema või isa on kannatanud depressiooni all, 2 - 4 korda suurem risk depressiivsusele. Eriti, kui lapsevanem on kannatanud esimest korda depressiooni all enne 20-aastaseks saamist. Tavaliselt aga esimene suurem depressioon leiab aset 35ndates eluaastates.

 

Pärilikkus mängib siin oma rolli aga mitu erinevat tegurit koos võivad vallandada depressiivse episoodi.  

 

Samuti kannatavad sageli depressiooni all rohkem naised, kui mehed ja seda suurel määral tänu hormonaalsetele muutustele puberteedieas, menstruatsioonitsükli algusega, rasedusega, menopausiga. Menopaus on eriti raske periood psühholoogilisel pinnal, mille jooksul naine peab leppima mõttega, et ta enam kunagi lapsi ei saa. See võib naisele väga raskelt mõjuda. 

 

 

Lapse depressioon

 

 

 

 

 

Lapse depressioon väljendub palju "lärmikamalt" täiskasvanu depressioonist, kuna sellega kaasnevad ka sellised käitumisprobleemid nagu raskused õppimise juures/ koolis, liigne energia, suurenenud ärritatavus, viha- ja raevuhood, isoleerimine. Selliste sümptomite puhul tuleks kindlasti konsulteerida spetsialistiga.

 

Teismelise depressioon

 

Teismeliseaeg on muutuste aeg, mida märgib läbikukkumise ja ebaõnnestumise tunne, kahetsus ja illusioonide purunemine. Teismeline peab loobuma oma lapseea unistustest ja õppima elama päris reaalsusega ehk siis igapäevase eluga, mis teda täiskasvanuna ees ootab. Selle tõttu sõltub see depressiivsuse vorm olenevalt inimesest. Ent teismelise depressiivsus võib jääda täiesti märkamatuks, kui sellega kaasnevad teistsugused sümptomid, kui täiskasvanute depressiooni puhul (alaväärsustunne, pessimism). Teismelise depressioon väljendub erinevalt: võimukonflikt (koolis õpetajatega, kodus vanematega), sõltuvushäired ja riski võtmised (narkootikumid, alkohol, hulkumised, kodust jalga laskmine), psühhosomaatilised probleemid, seksuaalsusega kaasnevad probleemid jne. 

Eaka inimese depressioon

Vanema inimese depressiooni ei ole kerge diagnoosida. Sellised käitumisharjumused, nagu ärritatavus, masendus ja kaebused on seotud ka eaga. Endasse tõmbumine, kurbusehood ja kurtmine on samuti väga normaalne selles eas. Ometi ei tohiks neid sümptomid ka liiga kergekäeliselt võtta, sest umbes 40% eakate inimeste depressioonijuhtudest jääb sageli tähelepanuta. 

Kuidas depressiooniga toime tulla ja sellest välja saada? 

Depressiooniravi hõlmab kahte teineteist täiendavat külge (ravimite manustamine ja töö psühholoogiga ) ja samuti mõjub kahel tasandil: tänu ravimitele muutub ajukeemia ja psühholoogi sõnad loovad korra psüühikas. Ravi on sageli pikaajaline, kuna risk haiguse korduseks on suur. Lisaks sellele, kuna depressioon on keeruline haigus, siis ei ole olemas ühte ja ainukest ravimeetodit. Kõik sõltub depressiooni vormist ja selle raskusetasemest. Kerget depressiooni ei ravita samamoodi, nagu tõsisemat vormi. Samamoodi mängib suurt rolli inimese enda soov terveks saada ja tema isiksus. 

Psühhoterapeut aitab töötada inimesel enda kallal ja tuvastada haiguse põhjustajaid. Samuti saadab ta inimest ravi jooksul ja aitab vältida haiguse kordumist. Psühhoterapeut kuulab inimest, aitab leida valu ja võidelda negatiivsete ja iseennast alavääristavate mõtete vastu. Seansid peaksid olema regulaarsed selleks, et abi saada. 

Antidepressantide näol on tegemist psühhotroopsete ainetega, mille eesmärk on lootusetuse tunde ja kurvameelsuse leevendamine. Antidepressandide mõju hakkab avalduma alles 2-3 nädalat peale ravimite manustamise algusest. 

Looduslikest vahendistest on kuulsust kogunud naistepuna, mida kasutatakse ka kroonilise väsimuse ja tuju parandamise puhul. Mitmed uuringud võrdlevad naistepuna sünteetilise antidepressandiga, millega ei kaasne soovimatud kõrvalnähud. Naistepuna aitab ajuväsimuse puhul, stimuleerides kognitiivseid võimeid ja parandades tuju. Samuti aitab ta ärevushäirete ja kerge depressioonivormi korral, võitleb väsimuse vastu ja alandab stressi taset. 

2005. aastal läbi viidud uuringutöö võrdles safrani Prozac'iga, mille toime olevat sama tõhus, ainult, et ilma kõrvalnähtudeta. Safran sisaldab kahte ainet: safranaal ja krotsiin, mis stimuleerivad serotoniini (õnnehormoon) tootmist, tegemist on neurotransmitteriga, mille roll on tasakaalustada emotsionaalset süsteemi. Selgub, et piisab poolest lusikatäiest safranist selleks, et saada sama kasu nagu antidepressantidega.

 

 

Depressiooni hindamine

 

 

 

Depressioon võib täiesti kaduda 6 - 12 kuu möödudes aga sageli tuleb depressioon tagasi. Üldiselt juhtub see 5 järgmise aasta jooksul 50-80% juhtudest. Risk suureneb korduvate depressioonidega: mida rohkem inimene on läbi elanud depressiooni, seda suurem on risk, et haiguse tagasi tuleb. Ja mida rohkem on inimesel depressiooni olnud, seda tõsisem on tema depressiooni vorm. 

Üldiselt arvatakse, et depressiooni esineb kuskil 5 ringis inimese elu jooksul. Depressiooni variandid aga olenevad, sõltuvalt inimesest. Mõned tunnevad depressiooni vaid paar korda, teistel kestab depressioon kogu elu. 

Depressioon ja enesetapp

Kõige suurem oht välja ravimata depressiooni puhul on enesetapu oht. Umbes 5 - 20% patsientidest teevad enesetapu katse või siis tekib neil suitsidaarne käitumine (suurenenud riski võtmine, enesehävitamine, endale haiget tegemine/ teadlik haavade tegemine/ lõikumine jne). Suremusoht on palju kõrgem, kui perekonnas on juba esinenud enesetappe, kui depressioon vallandus peale leina või lahutust või kui depressiooni all kannataval isikul on sõltuvusprobleemid (alkohol, uimastid).

Kuidas ennetada depressiooni? 

Depressiooni ennetamiseks on olemas erinevaid vahendeid.

• Tervislik eluviis: tegele spordiga, lõdvestavate harjutustega ( meditatsioon, jooga). Maga piisavalt, toitu tasakaalukalt - see aitab sul depressioonile vastu seista.
• Käi iga päev väljas, et olla päevavalguse käes
• Suhtle palju teiste inimestega, see on väga oluline vaimse tervise heaks
• Konsulteeri arstiga kohe, kui sul kurbusehoog peale tuleb. Pane aeg kinni psühholoogi, psühhoterapeudi või psühhoanalüütiku juures, kes oskaks sind kõige paremini edasi aidata. Parimaid spetsialiste leiad sa tuttavate kaudu.
  

 Kuidas aidata lähedast, kes kannatab depressiooni all? 

 

Vähimagi kahtluse juures, kui sa oled märganud muutusi oma lähedase inimese juures, on väga oluline, et ta ise mõistaks oma olukorra tõsidust ja vajadust ravi järele. Tähtis oleks, et ta konsulteeriks ideaalselt mõne spetsialistiga, kliinilise psühhiaatri või psühholoogiga. Või siis perearstiga, kes samuti depressiooni kohta peaks teadma. Oluline on kohe piir panna enne, kui olukord hullemaks muutuda võib. 

 

 

 

 

 

 

Alguseks aga mõned nõuanded, kuidas oleks parem tegutseda, kui su lähedane kannatab depressiooni all:

 

•  Ära tunne end süüdi. Lähedased inimesed ei mõista sageli, miks depressiooni all kannatav inimene korraga end halvasti tunneb, sest midagi suurt ega tõsist pole ju juhtunud! Selle tõttu võivad nad end süüdi tunda ja see võib tekitada pingeid. Ära unusta seda, et depressiooni põhjuseid on palju ja erinevaid, ära tunne ennast süüdi.
• Ära tee etteheited. Ära hakka inimesel rohkem haiget tegema, külvates ta üle etteheidetega ja katsudes teda motiveerida ja innustada selliste lausetega, nagu: "Mis sa vedeled siin voodis niisama", "Lõpeta see jutt/mustad mõtted/hädaldamine - see ei vii kuhugi", "Mõtle nendele, kellel on veel hullem, kui sinul."
• Tugi ja oskus ära kuulata. Väga tähtis on, et sa oskaksid jääda kannatlikuks, isegi, kui ta ikka ja jälle tuleb lagedale samade sada korda kuuldud lausetega  ja tundub nagu ta ei kuulaks ta sind üldse. Aga ära hakka liiga palju tema eest hoolitsema, sest depressiivne inimene võib nii mingil määral lapseks tagasi minna ja tunda end väiksemana. Sa pead aga olema võimalikult rahustav ja selgitama, et depressiooni on võimalik ravida ja lahendusi on palju.
• Hoolitsus ja tähelepanu. Isegi, kui sulle tundub, et su lähedane ei reageeri ja jääb ükskõikseks su hoolitsuse suhtes, siis tegelikult läheb see talle korda. Teisest küljest võivad sinu pingutused tunduda sulle mõnikord asjatud. Tegelikult see aga ei ole nii, vastupidi. Ära kaota julgust, sinu tugi ja abi on tõesti vajalik ja väga väärtuslik. Lisaks sellele on oluline, et sinu oma tunded ei lööks üle pea kokku.

 

 

 

 

4 asja, mida sa peaksid teadma depressiooni kohta

1. Depressioon võib tabada ükskõik keda

Depressioon võib puudutada igast vanusegrupist, kultuurist ja positsioonist inimesi kogu maailmas

2. Depressioonil ei pea tingimata olema põhjus, mis teda vallandab

Depressioon ei saa alguse alati mingist kindlast põhjusest või olukorrast.


3. Depressioon allub ravile

 Ligi 80% ravi saanud inimestest väidavad, et depressiooni vastased ravimid aitavad tõesti depressiooni kontrolli all hoida ja võimaldavad inimesel end paremini tunda. Depressiooni vastase ravi all kuuluvad spetsiaalsed ravimid, teraapia ja alternatiivsed meetodid.

Kuidas toetada inimest, kes kannatab depressiooni all? Mida teha, kui lähedane inimene kannatab depressiooni all?

1. Ole nii kannatlik ja arusaav, kui võimalik

Depressioon on haigus, mis vajab meditsiinilist ravi. Ja see võtab aega. Inimene aga, kes selle all kannatab, võib käituda üsna ootamatult mõnikord. Tunda end ühel hetkel hästi, järgmisel hetkel olla aga täiesti murtud.

2. Kuula teda ilma teda hukka mõistmata ja lase tal rääkida

Räägi vähem ja kuula rohkem. Lastes teisel inimesel oma mõtetest ja tunnetest rääkida teeb talle palju head.

3. Katsu teda mõista ja ära ütle, et küll homme on parem ja puhka välja

Depressioon ei võimalda näha asju laias laastus. Elage tänases päevas ja keskenduge ühele asjale korraga.

4.  Tunne huvi, kuidas inimesel läheb ja kuidas ta end tunneb

Helista talle, võta temaga ühendust, organiseerige midagi koos ja ole temaga  koos nii palju, kui võimalik. Minge koos poodi, linna peal, vaadake koos filmi, valmistage midagi head süüa või minge lihtsalt jalutama. Ole temaga koos, siis ei tunne ta end üksi ja vii ta oma harjunud keskkonnast välja, et ta saaks mõtteid vahetada.



Kui inimene on depressioonis, on tal kalduvus end eraldada kogu maailmast ja see on täiesti normaalne

 

5. Palun loe erinevatest allikatest depressiooni kohta infot ja hari ennast, et sul oleks parem üldpilt ja sa saaksid tänu sellele paremini teda mõista. See on väga vajalik, vastasel korral räägite te teineteisest lihtsalt mööda

Parem teadmine aitab paremini mõista. Mida rohkem sa tead, seda paremini sa oskad reageerida erinevates olukordades ja suudad ka ette näha situatsioone, mida ennetada.

Depressioon on haigus ja sellesse tuleb tõsiselt suhtuda. Mitte keegi ei vali endale depressiooni, samuti nagu mitte keegi ei vali endale vabatahtlikult ükskõik millist muud haigust.

Paljude inimeste tutvusringkonnas on depressiooni all kannatavaid inimesi

Ja tegelikult tahavad kõik need inimesed ainult terveks saada ja elada oma elu normaalselt, ilma nende mustade mõteteta ja pideva ärevuseta.

 

Hea uudis on aga see, et depressiooni on võimalik ravida. Ravi on võti, mis aitab depressiooniga elada ja seda ravida. Seega, kui sa tunned kedagi, kes võiks kannatada depressiooni all, siis kõige parem on konsulteerida mõne spetsialistiga. Ainult tema teab, kuidas on kõige targem edasi toimida, et inimest aidata.