Lapsevanemaks olemine on kõike muud, kui puhkus. Esimesed aastad lapse elus on märgitud kasvamise, õppimise ja kasvatuse omandamisega. Is...
Lapsevanemaks olemine on kõike muud, kui puhkus. Esimesed aastad lapse elus on märgitud kasvamise, õppimise ja kasvatuse omandamisega. Iseseisvumist õppides ja lasteaeda ning kooli minnes õpib laps sotsialiseeruma. Aja möödudes õpib laps aina rohkem oma enda isiksust maksma panema. Teismeliseks saades võib olla aga läbisaamine temaga keeruliseks muutuda.
Teismeliseiga on täiskasvanuikka jõudmiseks vajalik ajajärk, mida paljud lapsevanemad kardavad. Füüsilised ja hormonaalsed muutused, mis teismelise kehas aset leiavad, õigustavad nende mõnikord väga rasket käitumist.
Väikelast on palju kergem kasvatada, kui teismelist
Väikelaps nõuab palju aega, tähelepanu ning hoolitsust. Peale lapse sündi peavad vanemad hakkama saama ka füüsilise väsimusega, mis paratamatult liigse koormusega kaasa tuleb. Last on vaja toita, riietuda, mähkmeid vahetada ja hooldada. Sagedased nutu- ja jonnihood toovad kaasa ka magamata öid ja teistsugust päevarütmi.
Kui väikelaps sõltub täiel määraloma vanematest oma esimestel eluaastatel, siis tema armastus nende vastu jääb muutumatuks. Teismeline laps hakkab aga looma oma universumit, oma maailma ja eralduma oma vanematest. Oma tundeid nende vastu väljendab ta vähe, kui üldse mitte. Just vanemate jaoks on see periood, mida nende teismeline neile peale surub, kõige raskem ja keerulisem, millega harjuda. Noored eelistavad käia väljas ainult omavanustega ja nõuavad rohkem iseseisvust oma ellu. Sageli võib juhtuda, et nad keelduvad allumast vanemate autoritaarsusele väites, et nad on piisavalt vanad, et kehtesteda enda reeglid ja teha oma elus valikuid, mis on neile sobivamad. Paljude emade jaoks on see periood väga stressirohke, mille ajal nad tunnevad suuremat üksindustunnet ja seda, et nende hirme ja kartusi ei mõisteta.
Tegelikult on aga süüdi kõige rohkem puberteediga seotud hormonaalsed muutused, mõningate komplekside teke, koolinõudmised ja kohustused. Selles vanuses võivad noored muutuda väga kriitiliseks iseenda suhtes ja üritavad üles ehitada omaenda identiteeti.
Kuidas aidata teismelisel seda nii keerulist perioodi üle elada?
Isegi, kui teismeliseiga on mõningate lapsevanemate jaoks eriti raske periood, tuleb see väljakutse siiski vastu võtta ja panna paika tegevusplaan, et sa end mitte päris ära kurnata.
1. Uued huvialad
Sa oled inimene, sa pead enda eest hoolt kandma. Mine välja, kohtu uute inimestega ja tegele sellega, mis sulle head teeb.
2. Otsi abi
Raskel ajal on kõigil vaja teiste nõuandeid ja abi. Vajadust rääkida oma muredest. Rääkimine inimestega, kes sind mõistavad või kelle on samu probleeme, aitab sul end paremini tunda.
3. Ole paindlikum selle asemel, et oma nõudmisi peale suruda
Lapsed kuulavad tavaliselt oma vanemaid. Teismelised aga, kes otsivad oma vabadust, hakkavad mässama vanemate nõudmiste vastu. Räägi teismelisega mõistvalt, heatahtlikult, ära katsu olla liiga emalik ja ära riidle. Väljenda end rahulikult.
4. Ära unusta, et tegemist on mööduva perioodiga
Selle asemel, et liigselt muretseda ja mõtelda sellele, kui palju su laps muutunud on, ära unusta, et ka see periood on mööduv.
5. Ära keskendu vigadele
Teismelised teevad vigu ja teevad mõnikord ise palju selleks, et nende suhted vanematega veelgi keerulisemad oleks. Sellepärast peab paika panema piirid ja nõudma selgitusi asjadele, mis on aset leidnud. Samuti aga oskama uut lehte keerata. Kindlasti ei maksa keskenduda omavahelistele tülidele ja vaidlustele ning lõpmatult neid ette heita.
Seleks, et teismeline saaks minna niiöelda õigele teele, peavad lähedased teda toetama ja aitama.
Teismeliseiga on täiskasvanuikka jõudmiseks vajalik ajajärk, mida paljud lapsevanemad kardavad. Füüsilised ja hormonaalsed muutused, mis teismelise kehas aset leiavad, õigustavad nende mõnikord väga rasket käitumist.
Väikelast on palju kergem kasvatada, kui teismelist
Väikelaps nõuab palju aega, tähelepanu ning hoolitsust. Peale lapse sündi peavad vanemad hakkama saama ka füüsilise väsimusega, mis paratamatult liigse koormusega kaasa tuleb. Last on vaja toita, riietuda, mähkmeid vahetada ja hooldada. Sagedased nutu- ja jonnihood toovad kaasa ka magamata öid ja teistsugust päevarütmi.
Kui väikelaps sõltub täiel määraloma vanematest oma esimestel eluaastatel, siis tema armastus nende vastu jääb muutumatuks. Teismeline laps hakkab aga looma oma universumit, oma maailma ja eralduma oma vanematest. Oma tundeid nende vastu väljendab ta vähe, kui üldse mitte. Just vanemate jaoks on see periood, mida nende teismeline neile peale surub, kõige raskem ja keerulisem, millega harjuda. Noored eelistavad käia väljas ainult omavanustega ja nõuavad rohkem iseseisvust oma ellu. Sageli võib juhtuda, et nad keelduvad allumast vanemate autoritaarsusele väites, et nad on piisavalt vanad, et kehtesteda enda reeglid ja teha oma elus valikuid, mis on neile sobivamad. Paljude emade jaoks on see periood väga stressirohke, mille ajal nad tunnevad suuremat üksindustunnet ja seda, et nende hirme ja kartusi ei mõisteta.
Tegelikult on aga süüdi kõige rohkem puberteediga seotud hormonaalsed muutused, mõningate komplekside teke, koolinõudmised ja kohustused. Selles vanuses võivad noored muutuda väga kriitiliseks iseenda suhtes ja üritavad üles ehitada omaenda identiteeti.
Kuidas aidata teismelisel seda nii keerulist perioodi üle elada?
Isegi, kui teismeliseiga on mõningate lapsevanemate jaoks eriti raske periood, tuleb see väljakutse siiski vastu võtta ja panna paika tegevusplaan, et sa end mitte päris ära kurnata.
1. Uued huvialad
Sa oled inimene, sa pead enda eest hoolt kandma. Mine välja, kohtu uute inimestega ja tegele sellega, mis sulle head teeb.
2. Otsi abi
Raskel ajal on kõigil vaja teiste nõuandeid ja abi. Vajadust rääkida oma muredest. Rääkimine inimestega, kes sind mõistavad või kelle on samu probleeme, aitab sul end paremini tunda.
3. Ole paindlikum selle asemel, et oma nõudmisi peale suruda
Lapsed kuulavad tavaliselt oma vanemaid. Teismelised aga, kes otsivad oma vabadust, hakkavad mässama vanemate nõudmiste vastu. Räägi teismelisega mõistvalt, heatahtlikult, ära katsu olla liiga emalik ja ära riidle. Väljenda end rahulikult.
4. Ära unusta, et tegemist on mööduva perioodiga
Selle asemel, et liigselt muretseda ja mõtelda sellele, kui palju su laps muutunud on, ära unusta, et ka see periood on mööduv.
5. Ära keskendu vigadele
Teismelised teevad vigu ja teevad mõnikord ise palju selleks, et nende suhted vanematega veelgi keerulisemad oleks. Sellepärast peab paika panema piirid ja nõudma selgitusi asjadele, mis on aset leidnud. Samuti aga oskama uut lehte keerata. Kindlasti ei maksa keskenduda omavahelistele tülidele ja vaidlustele ning lõpmatult neid ette heita.
Seleks, et teismeline saaks minna niiöelda õigele teele, peavad lähedased teda toetama ja aitama.
Kommentaare ei ole