Kurnatud ema. Märgid, mis sellele viitavad.

Emana otsid ka sina ilmselt ennekõike oma laste heaolu. Sa teed kõik, et su pere millestki puudust ei pea tundma, mõtlemata iseendale...

Emana otsid ka sina ilmselt ennekõike oma laste heaolu. Sa teed kõik, et su pere millestki puudust ei pea tundma, mõtlemata iseendale. Sest kõik ju saavad hakkama, nii on see alati olnud. Kuidas siis sina ei saa? Selle pärast sa ei hädalda ega kurdagi, vaid teed kõik. Aga sa tunned, et oled ise ennast ära kaotanud. Ja see väsitab sind.

Millised on märgid, et sa oled emotsionaalselt kurnatud? 

1. Kõik ärritab sind

Sa ärritud isegi tühiste asjade pärast ja kaotad kannatuse palju sagedamini, kui enne. Sa võid isegi karjuda lapse või mehe peale ja kahetsed seda kohe hiljem. Sa palud samas kogu aeg vabandust ja teed suure kalli aga järgmisel korral, kui olukord korduma peaks,  tunned sa, et sa ei suuda olukorda enam kontrollida. Ja siis sa süüdistad ennast. Sest sa ei taha ju selline olla.

2. Sa tunned, et kõik on üle pea kasvanud, sul on nii palju asju vaja teha, et sa ei tea ise ka, kust sa alustama peaksid.

Emadel on tavaliselt alati kiire ja alati midagi teha või pooleli. Kui see aga muutub kinnisideeks ja ei lase sul enam normaalselt elada või magada, siis on midagi lahti.

 

 

 

3. Sa oled lihtsalt nii meeletult väsinud

Kuna sul on kogu aeg palju tegemist ja sa pead mõtlema nii paljudele asjadele, siis on normaalne, et sa oled väsinud. Kui sa tunned aga ennast energiast tühjana, pidevalt väsinuna ja kurnatuna, siis peaksid sa ruttu midagi ette võtma enne, kui su pere selle kannatama peaks.

4. Sa ei mäleta viimast korda, millal sa olid muretu ja rõõmus

Sa tahaksid olla kogu aeg parem ja anda endast parimat oma perele. Sellepärast tunned sa ennast tihti süüdi. Sul on tunne, et kõik su päevad on pilvised ja sa pole nii kaua päikest näinud, mis kõik su mured ära võtaks.

5. Miski ei huvita sind enam

Kõik päevad sarnanevad üksteisele. Homne päev ei too midagi paremat eilsest. Sa oled muutunud nii tuimaks ja ükskõikseks. Sa ei hoolitse enam enda eest, mõnel päeval ei tahaks sa parema meelega voodist tõustagi.

Kui sa tundsid ennast nende märkide põhjal ära, siis on aeg midagi ette võtta ja tuua oma ellu tagasi natuke rõõmu

 

 

 

 

Muuda oma elu!

Mõtle kõigepealt järele, kas sa ei tee liiga palju? Muidugi on tähtis, et tuba oleks koristatud, pesu pestud, toit õigel ajal laual aga kõige tähtsam on, et sa leiaksid ka aega iseendale. Ja peaksid seda sama oluliseks, kui kõiki muid kohustusi.

Tee toredaid plaane järgmiseks nädalaks, kuuks, nädalavahetuseks, suveks jne.

Leia endale midagi, mis sulle tõesti rõõmu teeks. Ja et oleks, mida oodata. Mine sõbrannadega välja või tee tüdrukute õhtu näiteks. Organiseeri rohkem asju ja üritusi koos teistega, et saa oma kodusest keskkonnast välja.

Puhka!

Tegele millegagi, mis sulle tõesti lõõgastavalt mõjub. Loe, mediteeri, mine trenni, tegele käsitööga. Leia iseennast jälle üles.

 

 

 

Palu abi.

Räägi oma elukaaslasega, sõbraga, arstiga või lähedase inimesega oma tunnetest. Sest sa ei pea olema alati tubli ja kõike suutma, sa võid tunnistada, et sa oled lihtsalt väsinud. See ei tähenda, et sa oled halb ema või nõrk inimene.

Tunnista, et sul on raske aeg ja et sa ei ole selline nagu tavaliselt. Paljud inimesed sinu ümber ei pruugi teada, kuidas sa ennast tunned, sest sa ise katsud alati näidata ennast heas tujus, positiivsena ja tugevana. Ehkki oma hinges sa nutad ja tahad lihtsalt, et sul lastaks olla.

Samas tead sa ise ka, et sa pead midagi muutma, sest sa ei taha, et su lapsed näeksid sind sellisena nagu sa oled ja et su mees sinust eemalduks, sest sa ei suuda ennast enam kodus tagasi hoida.

Lähedased inimesed peaksid kindlasti õppima ära tundma, millal ema vajab abi ja organiseerima abivõrgustiku, mis aitab tal sellest olukorrast välja tulla.