Vanadus. Philippe Noiret " M ulle tundub, et tänapäeval tehakse palju keerulisemaid treppe, kui vanasti. Astmed on palj...
Vanadus. Philippe Noiret
" Mulle tundub, et tänapäeval tehakse palju keerulisemaid treppe, kui vanasti. Astmed on palju kõrgemal ja neid on rohkem. Igal juhul on palju raskem astuda trepist kaks astet korraga. Tänasel päeval võin ma astuda ainult üks aste korraga.
Tuleb ka ära märkida väikesed kirjatähed, mida nüüd kasutatakse. Ajalehed eemalduvad minust lugedes koguaeg: ma pean kõõritama selleks, et lugeda.
Rumalus on soovitada, et minu vanuses inimene peab prille kandma aga ainus võimalus minu jaoks uudistega kursis olla, on lasta kellelgi ette lugeda - see aga mulle ei meeldi, sest meie päevil inimesed räägivad nii ruttu, et ma ei kuule õieti, mida nad ütlevad.
Kõik on kaugemal. Minu kodu asukoht jaamast on kahekordistunud ja nad on tee peale lisanud künka, mida ma ennem ei märganud.
Lisaks sellele väljuvad rongid palju varem. Mul ei ole enam harjumust joosta rongidele järgi, võttes arvesse, et rongid lähevad välja palju varem, kui mina kohale jõuan.
Nad ei võta enam ka samu mõõte rõivastele. Kõik mu riided on kitsaks jäänud.
Kingapaelu on ka raskem kinni panna, nad on nii kaugel.
Ka aeg on ise muutunud. Talvel on külm, suvel aga liiga palav. Ma reisiksin, kui ei oleks vaja nii kaugele minna. Lumi on palju raskem, kui ma tahan teda eemale lükata. Tõmbetuul on palju tugevam. See võib sellest tulla, kuidas nad tänapäeval aknaid valmistavad.
Inimesed on palju nooremad, kui mina nende vanuses olin.
Ma käisin hiljuti oma ülikooli vilistlaste kokkutulekul ja ma olin üllatunud, milliseid peaaegu lapsi nad lubavad oma hoonesse õppima. Tuleb tunnistada, et nad näevad palju viisakamad välja, kui meie nende vanuses, paljud neist kutsusid mind härraks, üks neist isegi tahtis aidata mul üle tee minna.
Paralleelne nähtus aga: minu vanused inimesed näevad välja minust palju vanemad. Ma saan väga hästi aru, et minu generatsioon läheneb sellele, mida viisakalt kutsutakse "teatud vanuseks" aga kas see on õigustuseks, et minu klassikaaslased liiguvad komistades edasi nagu oleksid nad juba tugevalt seniilsed?
Ülikooli puhvetis kohtasin ma vana klassivenda. Ta oli nii palju muutunud, et ei tundnud mind enam ära..."
Kommentaare ei ole