Lapsed ei ütle, et nad tahavad rääkida. Nad ütlevad: "Tule, mängi minuga."

On selliseid lapsi, kes tulevad koju ja kohe räägivad kõigest, mis päeval juhtus. Aga kõik lapsed ei ole sellised. Igal ühel on oma viis, ku...

On selliseid lapsi, kes tulevad koju ja kohe räägivad kõigest, mis päeval juhtus. Aga kõik lapsed ei ole sellised. Igal ühel on oma viis, kuidas päevase stressiga toime tulla. Lapsevanemana oleme me tihti nõutud, sest kõigest lapsed nagunii ei räägi aga me teame enam vähem millal on parem nad rahule jätta ja millal on õige aeg rääkimiseks. Sest, kui lapsel on seljataga raske ja väsitav päev, ta ei tule sellest rääkima, vastupidi, ta hoiab seda endas ja katsub nii hästi, kui võimalik kõik unustada. Ja kui laps tuleb täiskasvanu juurde ja tahab mängida, siis sageli on see just selleks, et unustada oma väikesed mured.

Lapsed ei mõista oma tundeid, samuti ei saa nad sageli aru teistest lastest ja nende motivatsioonidest. Sellepärast on oluline, et lapsevanemad õpivad aru saama, kui lastel midagi südamel on. Ja olenevalt siis sellest, kas laps tahab rääkida või mitte aga tähtis on olla koos lapsega tehes näiteks midagi toredat ja lõbusat. Mis muudaks ta päeva paremaks. Mis tooks talle naeratuse tagasi. Mis võimaldaks tal end murekoormast vabastada. Ja seda hoolimata lapse vanusest.