Kallistamine on märk sellest, et me inimesest hoolime. Kallistamine sobib igasse olukorda ja aitab nii rõõmu -, kui kurbuse hetkedel. Teadla...
Kallistamine on märk sellest, et me inimesest hoolime. Kallistamine sobib igasse olukorda ja aitab nii rõõmu -, kui kurbuse hetkedel. Teadlased on jälle välja selgitanud, et see väike liigutus võib aidata suurel määral kaasa selleks, et elada õnnelikumalt ja tervemalt. Sest kallistamise ajal vallanduvad organismis mitmed tegurid, mis aitavad kaasa inimese heaolutunde tekkimisele. Psühholoogide arust vajavad inimesed iga päev vähemalt nelja kuni kaheksat kallistust päevas selleks, et jääda terveks ja olla õnnelik.
Selle teooriaga tuli kõigepealt välja ameerika neuroteadlane Paul Zak, keda huvitab oksütotsiini mõju üldisele heaolule. Kusjuures ta julgeb seda kutsuda ühiskondlikuks liimiks, sest oksütotsiin võimaldab tõsta armastuse - , hoolivuse - ja headuse tunnet inimeste vahel. Seega teadlaste arvates ongi väga tähtis, et leitaks looduslikud vahendid selleks, et tõsta selle hormooni tootmist ja alustada seda tuleb kõige tavalisemate vahendite abil: kallistage 8 korda päevas!
1. Kallistamine alandab stressitaset.
Kui inimene kannatab stressi all, siis tema kallistamine võib talle suureks toeks olla. Ühe uuringu järgi, mille eesmärk oli välja selgitada kallistuste psühholoogiline ja füüsiline mõju inimestele näitas, et see alandab tunduvalt stressihormoonina tuntud kortisooli taset. Lisaks sellele tõstab kallistamine aga teiste hormoonide taset. Näiteks tõstab kallistamine oksütotsiinitaset, mille näol on tegemist hormooniga, mis aitab kaasa inimestevahelise usalduse tekkimisele.
2. Kallistamine hoiab haigused eemal.
Ise kallistamine ja kallistuste saamine teiste poolt aitab kaasa tervise alalhoidmisele. Teadlased viisid läbi uuringu 404 osaleja peal ja avastasid, et kallistamine aitab ennetada haiguseid tänu sellele, et ta leevendab märkimisväärselt stressitaset. Sest nagu me teame, stress puudutab suurelt tervist, muutes immuunsussüsteemi nõrgemaks, tõstes vererõhku ja tekitades lihaspingeid. Psühholoogiline stress on sageli see, mis alandab organismi suutlikkust haigustele vastu seista.
3. Kallistamine võib parandada südame tervist.
Teadlased on katsunud välja selgitada kallistamise mõju tervisele ja on avastanud, et kallistamine alandab märkimisväärselt vererõhku ja parandab südametöö tegevust.
4. Kallistamine tekitab heaolutunde.
Oksütotsiini kutsutakse ka kallistusehormooniks ja see on just see hormoon, mis tekitab heaolutunde. Kallistamise ajal ergutame me seda hormooni, mida teadlased seostavad õnnetundega ja mis aitab alandada stressitaset ning vererõhku.
5. Kallistamine aitab inimestel end vajalikumana tunda.
Teadlaste arust on kallistamine suureks toeks kui inimene kannatab madala enesehinnangu all. Kallistamine paneb inimest ennast tundma väärtustatuna, hoituna ja teistega lähedasemana.
Selle teooriaga tuli kõigepealt välja ameerika neuroteadlane Paul Zak, keda huvitab oksütotsiini mõju üldisele heaolule. Kusjuures ta julgeb seda kutsuda ühiskondlikuks liimiks, sest oksütotsiin võimaldab tõsta armastuse - , hoolivuse - ja headuse tunnet inimeste vahel. Seega teadlaste arvates ongi väga tähtis, et leitaks looduslikud vahendid selleks, et tõsta selle hormooni tootmist ja alustada seda tuleb kõige tavalisemate vahendite abil: kallistage 8 korda päevas!
1. Kallistamine alandab stressitaset.
Kui inimene kannatab stressi all, siis tema kallistamine võib talle suureks toeks olla. Ühe uuringu järgi, mille eesmärk oli välja selgitada kallistuste psühholoogiline ja füüsiline mõju inimestele näitas, et see alandab tunduvalt stressihormoonina tuntud kortisooli taset. Lisaks sellele tõstab kallistamine aga teiste hormoonide taset. Näiteks tõstab kallistamine oksütotsiinitaset, mille näol on tegemist hormooniga, mis aitab kaasa inimestevahelise usalduse tekkimisele.
2. Kallistamine hoiab haigused eemal.
Ise kallistamine ja kallistuste saamine teiste poolt aitab kaasa tervise alalhoidmisele. Teadlased viisid läbi uuringu 404 osaleja peal ja avastasid, et kallistamine aitab ennetada haiguseid tänu sellele, et ta leevendab märkimisväärselt stressitaset. Sest nagu me teame, stress puudutab suurelt tervist, muutes immuunsussüsteemi nõrgemaks, tõstes vererõhku ja tekitades lihaspingeid. Psühholoogiline stress on sageli see, mis alandab organismi suutlikkust haigustele vastu seista.
3. Kallistamine võib parandada südame tervist.
Teadlased on katsunud välja selgitada kallistamise mõju tervisele ja on avastanud, et kallistamine alandab märkimisväärselt vererõhku ja parandab südametöö tegevust.
4. Kallistamine tekitab heaolutunde.
Oksütotsiini kutsutakse ka kallistusehormooniks ja see on just see hormoon, mis tekitab heaolutunde. Kallistamise ajal ergutame me seda hormooni, mida teadlased seostavad õnnetundega ja mis aitab alandada stressitaset ning vererõhku.
5. Kallistamine aitab inimestel end vajalikumana tunda.
Teadlaste arust on kallistamine suureks toeks kui inimene kannatab madala enesehinnangu all. Kallistamine paneb inimest ennast tundma väärtustatuna, hoituna ja teistega lähedasemana.
.png)
.png)
Kommentaare ei ole