E lu ei ole kerge ja tihti tuleb elus ette takistusi, mida ületada tuleb. Sa võid sulgeda silmad nende takistuste ees ja teha nii, nagu nei...
Elu ei ole kerge ja tihti tuleb elus ette takistusi, mida ületada tuleb. Sa võid sulgeda silmad nende
takistuste ees ja teha nii, nagu neid ei oleks olemas või siis neid vältida aga see ei ole ju lahendus. Parim võimalus, et tunda end rahulikuna ja nautida elu, on probleemidele vastu astuda. Budistliku filosoofia järgi tähendab õnn kõikide elu aspektide vastu võtmist ja nendega leppimist ka siis, kui tegemist on halbade asjadega. Muidu sulged sa silmad reaalsuse ees ja seisadise universumi jõu vastu.
Tihti on nii, et mida vanemaks inimene saab, seda rohkem hakkab ta tähelepanu pöörama elus läbielatud õppetundidele. Iga päev õpetab elu niipalju ilusat ja suurt, tuleb ainult osata tähelepanu pöörata ja katsuda seda mõista. On tõsi, et me oleme kaasa haaratud igapäevastest kohustustest ja oma tööst aga hea oleks leida aega, et peatuda, vaadata tagasi ja näha asju teise pilgu läbi. Budism õpetab inimestele nii palju, eriti just elu õppetundide kohta, mis muudavad meid kõiki paremateks.
5 budistide õppetundi.
1. Ära muretse, see on kasutu.
Inimese pea on ainus koht, kus mure luuakse. See tunne ei aita probleemile lahendust leida, vastupidi, see on pigem aja raiskamine ja võib tekitada tõsiseid terviseprobleeme. Thich Nhat Hanh'i järgi ei ole vahet, kas sa muretsed vähe või palju, mõlemal puhul ei muuda sa muretsedes mitte midagi. Tegelikult kõik, mis sa muretsemisega võidad, on masendus ja see paneb sind ennast veelgi halvemini tundma. Me peame õppima olema õnnelikud ka sellega, mida me oleme läbi elanud ja elama praeguses hetkes. Me peame lõpetama jooksmast asjade järel ja laskma asjadel meie juurde tee leida. Me ei tohi samastada oma õnne asjadega, mida meil isegi ei ole.
2. Eluga leppimine võib viia õnnelikuma eluni.
Me peame õppima reaalsusele vastu vaatama. Meie elu ei tohi keskenduda peas olevatele võimalustele ja ideedele aga laskma tõel tulla eneseni hoides samal ajal meeli avatuna. Me peame õppima elus ette tulevate halbade asjadega leppima,selle asemel, et keskenduda kõigest hingest ainult ainult positiivsusele. Budistliku filosoofia järgi parim, mida me ise võime oma elus teha, on olla avatud meelega ja otsida võimalusi õppimiseks ja aru saamiseks.
3. Leppida muutustega.
Kui sa järgi mõtlema hakkad, siis näed sa, et kõik on pidevas muutuses. See on üks universumi tõelistest jõududest, täiesti võimatu on hoida püsivalt ja pidevalt sellistena, nagu nad on. Muutustega leppimine aitab leida energiat läbi vabaduse teha seda, mida sa ise elus teha tahad. Kui sa kord lepid selle muutusega, võid sa muuta selle millekski positiivseks. Ükskõik, mida sa ka ei tee, see muutus leiab aset ja sinu otsustada on, kas sa tahad olukorda kasutada positiivselt või mitte.
4. Rahulolu elus.
Budistide järgi on inimeste arusaamine õnnest vale. Ajutised tunded, nagu on seda rõõm, hea tuju ja joovastus, mida toob endaga kaasa mõne eesmärgi täitumine, ei tohiks olla õnnega segi aetud. Jätkates materiaalsete asjade tagaajamist, ei õpi me kunagi tundma tõelist õnne. Budism ütleb, et tõeline tee õnne juurde on rahulduda nende asjadega, mis meil juba olemas on. Pidev eesmärkide täitmise soov toob enesega kaasa ajutise õnne tunde, mis haihtudes asendub stressi ja pingetega. Loomulikult takistab see leida sisemist rahu. Me peame õppima sellega, et asjad ei kesta igavesti ja nautima neid niikaua, kui nad meil veel on.
5. Kannatuste vähendamine läbi meditatsiooni.
Meditatsioon õpetab, et kõik, mis meil tegelikult olemas on, on praegune hetk, et asjad ei kesta igavesti ja on oluline õppida olema õnnelik sellega, mis sul juba on. Mediteerimise ajal õpime me seda, et tunded tulevad ja lähevad ja et nende tagaajamine on mõttetu. Meel muutub rahulikumaks kohe, kui see selgeks on saanud. Me peame õppima mitte mõtlema asjadele, mis juhtunud on või juhtuda võib ja elama niipalju, kui võimalik praeguses hetkes.
Tihti on nii, et mida vanemaks inimene saab, seda rohkem hakkab ta tähelepanu pöörama elus läbielatud õppetundidele. Iga päev õpetab elu niipalju ilusat ja suurt, tuleb ainult osata tähelepanu pöörata ja katsuda seda mõista. On tõsi, et me oleme kaasa haaratud igapäevastest kohustustest ja oma tööst aga hea oleks leida aega, et peatuda, vaadata tagasi ja näha asju teise pilgu läbi. Budism õpetab inimestele nii palju, eriti just elu õppetundide kohta, mis muudavad meid kõiki paremateks.
5 budistide õppetundi.
1. Ära muretse, see on kasutu.
Inimese pea on ainus koht, kus mure luuakse. See tunne ei aita probleemile lahendust leida, vastupidi, see on pigem aja raiskamine ja võib tekitada tõsiseid terviseprobleeme. Thich Nhat Hanh'i järgi ei ole vahet, kas sa muretsed vähe või palju, mõlemal puhul ei muuda sa muretsedes mitte midagi. Tegelikult kõik, mis sa muretsemisega võidad, on masendus ja see paneb sind ennast veelgi halvemini tundma. Me peame õppima olema õnnelikud ka sellega, mida me oleme läbi elanud ja elama praeguses hetkes. Me peame lõpetama jooksmast asjade järel ja laskma asjadel meie juurde tee leida. Me ei tohi samastada oma õnne asjadega, mida meil isegi ei ole.
2. Eluga leppimine võib viia õnnelikuma eluni.
Me peame õppima reaalsusele vastu vaatama. Meie elu ei tohi keskenduda peas olevatele võimalustele ja ideedele aga laskma tõel tulla eneseni hoides samal ajal meeli avatuna. Me peame õppima elus ette tulevate halbade asjadega leppima,selle asemel, et keskenduda kõigest hingest ainult ainult positiivsusele. Budistliku filosoofia järgi parim, mida me ise võime oma elus teha, on olla avatud meelega ja otsida võimalusi õppimiseks ja aru saamiseks.
3. Leppida muutustega.
Kui sa järgi mõtlema hakkad, siis näed sa, et kõik on pidevas muutuses. See on üks universumi tõelistest jõududest, täiesti võimatu on hoida püsivalt ja pidevalt sellistena, nagu nad on. Muutustega leppimine aitab leida energiat läbi vabaduse teha seda, mida sa ise elus teha tahad. Kui sa kord lepid selle muutusega, võid sa muuta selle millekski positiivseks. Ükskõik, mida sa ka ei tee, see muutus leiab aset ja sinu otsustada on, kas sa tahad olukorda kasutada positiivselt või mitte.
4. Rahulolu elus.
Budistide järgi on inimeste arusaamine õnnest vale. Ajutised tunded, nagu on seda rõõm, hea tuju ja joovastus, mida toob endaga kaasa mõne eesmärgi täitumine, ei tohiks olla õnnega segi aetud. Jätkates materiaalsete asjade tagaajamist, ei õpi me kunagi tundma tõelist õnne. Budism ütleb, et tõeline tee õnne juurde on rahulduda nende asjadega, mis meil juba olemas on. Pidev eesmärkide täitmise soov toob enesega kaasa ajutise õnne tunde, mis haihtudes asendub stressi ja pingetega. Loomulikult takistab see leida sisemist rahu. Me peame õppima sellega, et asjad ei kesta igavesti ja nautima neid niikaua, kui nad meil veel on.
5. Kannatuste vähendamine läbi meditatsiooni.
Meditatsioon õpetab, et kõik, mis meil tegelikult olemas on, on praegune hetk, et asjad ei kesta igavesti ja on oluline õppida olema õnnelik sellega, mis sul juba on. Mediteerimise ajal õpime me seda, et tunded tulevad ja lähevad ja et nende tagaajamine on mõttetu. Meel muutub rahulikumaks kohe, kui see selgeks on saanud. Me peame õppima mitte mõtlema asjadele, mis juhtunud on või juhtuda võib ja elama niipalju, kui võimalik praeguses hetkes.
.png)
Kommentaare ei ole