Abielu ei ole ilus.

A bielu on kole, sest sa näed teist inimest kõige hullemas valguses. Sa näed teda, kui ta on haige, kurb, halvas tujus, kui ta sind ärritab ...

Abielu on kole, sest sa näed teist inimest kõige hullemas valguses. Sa näed teda, kui ta on haige, kurb, halvas tujus, kui ta sind ärritab nii palju, et sa karjuda tahaks. Sa näed teda nii, nagu sa ei näed kedagi teist. Te teete asju, mida sa ei tee kellegi teisega. Ta teab sinust seda, mida mitte keegi teine ei tea. Teil on nii palju mälestusi omavahel.

Abielu ei ole ilus aga ta on imeline.

See on teadmine, et keegi armastab sind nii palju ja ei jäta sind maha isegi, kui sa ütled midagi mõtlematut ja oled halvas tujus.

See on teadmine, et sa ei ole üksi.

See tähendab väikeseid tühiseid nägelusi pesemata nõude pärast.

See tähendab magada teineteise kaisus ja teadmist, et sa oled õnnelik hoolimata kõigest.

See tähendab elu koos oma parima sõbraga, kes sind tihti tüütab, vihastab, ärritab aga keda sa kõigest hoolimata armastad.