S amas peres kasvanud lastel, kes on saanud sama kasvatuse, on siiski erinev isiksus. Selgub, et ainult pooled päritud geenidest on neil ühi...
Samas peres kasvanud lastel, kes on saanud sama kasvatuse, on siiski erinev isiksus. Selgub, et ainult pooled päritud geenidest on neil ühised. Lisaks sellele määrab isiksust suurel määral ka sünnijärjekord, juba tänu tõsiasjale, et vanemad ei kohtle kõiki lapsi samamoodi. Tihti on pere vanim laps saanud suurema järelvalve osaliseks, sest ta sai olla mõnda aega pere ainuke ja seega ainsa tähelepanu osaliseks. Vanim laps kasvab kogemusteta vanemate keskkonnas, kes imetlevad iga tema saavutust ja kes kardavad tema pärast.
Pere keskmine laps aga kasvab vanema lapse varjus, kes on tihti andekam ja talle tihti eeskujuks seatud. Pesamuna aga tuleb juba kogemuste võrra rikkamasse perre. Esimesed kartused on selleks ajaks juba kadunud, lapsevanemad teavad mis neid ees ootab ja on seega palju paindlikumad. Sellepärast tunneb pere viimane laps, et oma vanemate tähelepanu äratamiseks peab ta neile eriti meeldima.
Pere vanimat last peetakse tihti täiuslikkuse etaloniks, keskmine on leplik, samal ajal kui kolmas laps katsub meeldida teistele. Sellepärast mängib sünnijärjekord olulist rolli isiksuse arengus.
Vanem laps, edu mudel.
Vanemal lapsel on tihti rohkem ühiseid jooni teiste vanemate lastega, kui oma pere vendade-õdedega. Ta on saanud palju tähelepanu oma vanemate poolt ja jääb alati vastutustundlikuks, usaldusväärseks ja organiseerituks.
Loomulikult on ta andekas, täiuslikkuse otsija ja vajab rohkem tunnustust, kui pere teised lapsed. Vanemal lapsel on suurepärane oskus edu saavutada kõikidel juhtivatel aladel, talle sobib meditsiin, õigusteadus, haridus või siis raamatupidamine.
Vanem laps on oma vanemate miniatuurne versioon, kes katsub alati oma vendade-õdede üle domineerida. Teise lapse sünni ajal kaotab aga vanem laps oma vanemate eksklusiivsuse ja peab õppima jagama vanemate tähelepanu oma venna või õega.
Keskmine laps, see leplik.
Keskmised lapsed on tihti paindliku iseloomuga, mõistvad ja paistavad silma oma võitlusvaimu poolest. Tundes väga teravalt, et nad saavad vähema tähelepanu ja kiindumuse osaliseks, loovad nad endale tugeva sõpraderingi, et seda tühjust täita.
Vanemad ja keskmised lapsed ei vali kunagi sama valdkonda. Kui vanemad lapsed paistavad silma teaduslikes valdkondades, siis keskmised lapsed võivad tunnustust leida kunstilises vallas. Läbi ajaloo on keskmised lapsed need, kes on võidelnud ebaõigluse ja vabaduse eest.
Kui kolmas laps aga perre sünnib, leiab keskmine laps vältimatult keskmise positsiooni. Ta katsub seega nii hästi, kui võimalik silma paista ja oma sõna maksma panna, et mitte vanema ja pesamuna vahele ära kaduda.
Pesamuna, kes jääb alati pesamunaks.
Pesamuna on tihti vähem distsiplineeritud, kui ta vennad ja õed. Vanemad on tema vastu palju leebemad ja pööravad vähem tähelepanu kõigele sellele, mis temaga juhtub. Ta tunneb seega, et peab vanematele meeldima selleks, et nende tähelepanu saada.
Pesamunale antakse vähem vastutusi. Pesamuna aga ise tunneb, et teda ei tõmba juhtivad ametikohad, teda köidab näitlemine, filmi tegemine, raamatute kirjutamine...
Ainuke laps.
Ainukesed lapsed kasvavad täiskasvanute maailmas ja on üldjoones väga loomulikud. Nad veedavad palju aega üksi ja on tihti loomingulisemad, leidlikumad, iseseisvamad ja targemad.
Pere keskmine laps aga kasvab vanema lapse varjus, kes on tihti andekam ja talle tihti eeskujuks seatud. Pesamuna aga tuleb juba kogemuste võrra rikkamasse perre. Esimesed kartused on selleks ajaks juba kadunud, lapsevanemad teavad mis neid ees ootab ja on seega palju paindlikumad. Sellepärast tunneb pere viimane laps, et oma vanemate tähelepanu äratamiseks peab ta neile eriti meeldima.
Pere vanimat last peetakse tihti täiuslikkuse etaloniks, keskmine on leplik, samal ajal kui kolmas laps katsub meeldida teistele. Sellepärast mängib sünnijärjekord olulist rolli isiksuse arengus.
Vanem laps, edu mudel.
Vanemal lapsel on tihti rohkem ühiseid jooni teiste vanemate lastega, kui oma pere vendade-õdedega. Ta on saanud palju tähelepanu oma vanemate poolt ja jääb alati vastutustundlikuks, usaldusväärseks ja organiseerituks.
Loomulikult on ta andekas, täiuslikkuse otsija ja vajab rohkem tunnustust, kui pere teised lapsed. Vanemal lapsel on suurepärane oskus edu saavutada kõikidel juhtivatel aladel, talle sobib meditsiin, õigusteadus, haridus või siis raamatupidamine.
Vanem laps on oma vanemate miniatuurne versioon, kes katsub alati oma vendade-õdede üle domineerida. Teise lapse sünni ajal kaotab aga vanem laps oma vanemate eksklusiivsuse ja peab õppima jagama vanemate tähelepanu oma venna või õega.
Keskmine laps, see leplik.
Keskmised lapsed on tihti paindliku iseloomuga, mõistvad ja paistavad silma oma võitlusvaimu poolest. Tundes väga teravalt, et nad saavad vähema tähelepanu ja kiindumuse osaliseks, loovad nad endale tugeva sõpraderingi, et seda tühjust täita.
Vanemad ja keskmised lapsed ei vali kunagi sama valdkonda. Kui vanemad lapsed paistavad silma teaduslikes valdkondades, siis keskmised lapsed võivad tunnustust leida kunstilises vallas. Läbi ajaloo on keskmised lapsed need, kes on võidelnud ebaõigluse ja vabaduse eest.
Kui kolmas laps aga perre sünnib, leiab keskmine laps vältimatult keskmise positsiooni. Ta katsub seega nii hästi, kui võimalik silma paista ja oma sõna maksma panna, et mitte vanema ja pesamuna vahele ära kaduda.
Pesamuna, kes jääb alati pesamunaks.
Pesamuna on tihti vähem distsiplineeritud, kui ta vennad ja õed. Vanemad on tema vastu palju leebemad ja pööravad vähem tähelepanu kõigele sellele, mis temaga juhtub. Ta tunneb seega, et peab vanematele meeldima selleks, et nende tähelepanu saada.
Pesamunale antakse vähem vastutusi. Pesamuna aga ise tunneb, et teda ei tõmba juhtivad ametikohad, teda köidab näitlemine, filmi tegemine, raamatute kirjutamine...
Ainuke laps.
Ainukesed lapsed kasvavad täiskasvanute maailmas ja on üldjoones väga loomulikud. Nad veedavad palju aega üksi ja on tihti loomingulisemad, leidlikumad, iseseisvamad ja targemad.
Kommentaare ei ole